Pean tunnistama, et ma olen mitmepäevase detektiivitöö tagajärjel saanud teada, et ilma E-aineteta sinke pole Eesti turul siiski olemas. Erandiks on vaid see, kui keegi oma kodus suitsusinki teeb. Aga suures jaekaubanduses kindlasti mitte. Olen korduvalt ka varem tegelenud sinkide koostise väljanuhkimisega - just nii tuleb seda nimetada, kuna pakendamata sinkide koostist varjatakse kas tahtlikult või teadmatusest. Olen saanud petta ja see on teinud mind ettevaatlikuks. Kirjutasin ühest seigast väidetavate ökosinkide kohta ka siin.
Mind pani edasi tegutsema üks eelmise nädala juhtum Nõmme turul - nimelt müüsid turuväravas ühed uued müüjad suures valikus sinke ja vorste, kõik pakendamata ja väljanägemiselt väga ehtsad (loe: naturaalsed), maalähedust kruviti juurde ka nimedega nagu Talusink või Maasink… Läksin uurima, mis sinki müüakse, küsisin koostist. Müüja tõi kohe lahkelt paberid välja ning singid kubisesid E-dest - ikka traditsioonilised nitritid (säilitusained), fosfaadid ja naatriumglutamaat (E 621). Küsisin, kas ilma nendeta ei saaks - sain vastuseks, et ei saa, Veterinaar- ja toiduamet (mille taga omakorda on Euroopa Liidu määrused) nõuab nende lisaainete sinkides kasutamist. Tundsin, et olin jälle petta saanud, kuna turul on kaks müügikohta, kes väidetavalt toodavad puhast sinki-vorsti. Läksin asja edasi uurima lambaliha müüvasse putkasse, kust ma alati Reneele "naturaalset" lihaga vorsti ostan - pabereid ette näidata polnud, kuid mõne telefonikõne tagajärjel selgus, et tõesti, ka see vorst sisaldab maitseainesegus naatriumglutamaati. Aga naatriumglutamaat pole maitseaine! Ma olen lootnud ja arvanud, et turg on koht, kust ma saan puhast kaupa, olen selle väljaotsimiseks rääkinud mitmete inimestega, kuulanud maad, aga ikka saan petta - ma küll usun, et see tuleneb müüjate teadmatusest mitte pole tahtlik petmine.
Asi ei andnud mulle rahu - miks peaks riik või EL nõudma sellise kahjuliku saasta lisamist lihatoodetesse. Pealegi mäletasin, et mingil uuel Rakvere Lasteviineril oli reklaam, kus väideti, et see ei sisalda naatriumglutamaati (küll aga sisaldas säilitusaineid, mis jäeti mainimata). Küsisin ise Veterinaar- ja toiduametist järgi, kas tõesti kehtib selline nõue - sain vastuse, et keegi ei kohusta tootjaid neid aineid kasutama. Jälle mulle valetati turul!
Teine koht, kust ma väidetavalt puhast sinki saan on Jaani Siga Nõmme turuhoones - kaks agarat müüjat kuulutavad alati suure suuga, kuidas nende tooteid ei sisalda E-aineid, vaid suits on ainuke sinkide säilitaja, sinkide tootjaks OÜ Palmeos. Uskusin, kuigi olin skeptiline, kuna singid näevad välja samasugused nagu suvalised suurtööstuste E-ainetega singid. Kuna olin esimese psühholoogilise glutamaadilaksu juba kätte saanud, küsisin ka Jaani Sea putkast sinkide pabereid näha. Müüja ütles, et tal on vaid saatelehed, koostist seal kirjas pole ja kinnitas jätkuvalt, et singid säilivad vaid suitsu abil. Ma ei uskunud enam.
Täna hommikul otsisin netist Palmeos OÜ kontakti ja helistasin. Ei uskunud, et keegi mulle väga adekvaatset infot jagab, kõik keerutavad alati, pealegi on seni kõigi inimeste E-ainete teadlikkus olnud puudulik (kõik E-ained pole säilitusained, naatriumglutamaat pole säilitusaine jne) ja seega ei saa keegi mulle asjast täpselt rääkida. Tänane telefonikõne Palmeos OÜ-sse oli minu jaoks aga täielik jackpot - ma sain rääkida inimesega, kes teadis ja kes jagas mulle lahkelt väga asjakohast infot kogu sinkide tootmisprotsessi kohta. Lõpuks sain ma rääkida kui võrdne võrdsega erinevatest E-ainete gruppidest, nende mõjudest inimesele (eriti väikelapsele). Sain teada, et nende toodetavad singid on praktiliselt samasugused nagu iga teine poesmüüdav sink, sisaldavad fosfaate, nitritsoolasid ja glutamaate. Mul ei olnud seda informatsiooni emotsionaalselt rakse taluda, kuna ma rääkisin tõeliselt meeldiva inimesega, kes seletas mulle väga detailselt miks, mida ja kuidas sinkidesse lisatakse. Sain teada, et see va naatriumgluatamaat, mille vastu mul on lausa foobia (loe naatriumglutamaadi kohta täpsemalt Urmas Kokassaare kirjutisest), on iga valmismaitseainesegu sees juba automaatselt - keegi Eestis ei sega ise sinkide-vorstide maitseaineid, neid tellitakse Saksamaalt ja Soomest ning naatriumglutamaat on alati sees. See proua, Ellen on ta nimi, on väga teadlik E-ainete kõrvalmõjudest ning ta ise ostab kogu toorainet oma firmasse sisse, ta ütles, et on otsinud ilma naatriumglutamaadita maitseainesegusid, kuid neid lihtsalt pole. Sain veel teada, et naatriumglutamaati võib panna 200 g 100 liitri vee kohta, seevastu nitritsoolasid võib lisada vaid 10 mg 100 kg kohta. Naatriumglutamaati lisatakse toodetesse, kuna see keemiline aine toimib maitseretseptorite avajana, see intensiivistab maitsed ning toimib keelel korraga nii mõru kui ka soolase maitse retseptoritele, millest nähtavasti moodustuvadki uued maitse- ja lõhnanüansid. Nitritsool annab lihale roosaka värvuse (vastasel korral oleks see hall), samuti pidurdab bakterite leviku tootes, nitritsoola abil on võimalik sink immutada läbi 5-6 tunniga, tavalise soolaga võtaks see aega 2 päeva (jällegi - tootja huvid). Uus info oli minu jaoks, et naatriumnitrit laguneb ajaga - nad ise on teinud proove, kus paar päeva vana sink sisaldab 7 ühikut nitritsoola, nädala vanuses singis aga seda enam praktiliselt pole (nii et kui, siis ostke vana sinki :) . Palmeos OÜ singid peale naatriumnitriti teisi säilitusaineid ei sisalda, mistõttu nende säilivusaeg ongi veidi üle nädala. Ja fosfaadid (E 450) - need avavad lihavalke ja lasevad võimalikult suurel hulgal veel lihasse imbuda (mis annab omakorda massi ja on tootjale odavam), samuti pehmendavad fosfaadid liha kiudusid, et sinki saaks kergemini lõigata (võrdle ahjulihaga - selle kiudusid on raske noaga läbi lõigata).
Sain Ellenilt piisavad selgitused ja tänasin teda. Paari minuti pärast helistas ta aga mulle tagasi. Küsis veel üle minu nime ja miks ma seda asja nii täpselt uurin. Seletasin siis oma vaateid ning austust puhta toidu vastu, mida eriti just pean silmas lapsele sööki valides. Selgus, et Ellen on väga sarnaste vaadetega, ning ta asus väga avameelselt ka enda perekonnast ja toiduvalikutest rääkima (Ellen räägib kerge vene aktsendiga ning temast kiirgas slaavilikku heasüdamlikkust ja siirust). Nüüd juba siseinfona jagas ta mulle teavet, et katsetab just enda tarbeks (seal samas väiketööstuses) võimalikult puhta singi valmistamist, ta on teadlik ka nõukogudeaja lihatööstuse toimimisest ning ütles, et see sink valmib vaid sidrunhappe, soola ja suhkru baasil. Lubas kindlasti mulle seda sinki saata, et ma maitsta saaks, samuti kutsus nende tootmist vaatama. Ta mainis, et kui see sink tõesti söödav välja kukub, annaksid nad seda ka müüki - teine asi, kas ostjaid leiduks - selle singi kilohind tuleks kallim, kuna ainuüksi fosfaadid hoiavad singi 30% raskemana kui see ilma nendeta tuleks… Mina oleks küll sellisele singile pidev ostja, kindlasti leiduks nt metsapoole foorumis ja ka teisi puhtast toidust lugu pidavaid inimesi, kes samuti seda oleks nõus ostma - puudub ju hetkel Eesti turul selline toode nagu ilma E-aineteta sink.
Rääksime veel pool tundi puhtast toidust, et miks üldse peaks sinke sööma - ei pea ju (mina söön seda ise ja annan Aneele vaid 1-2 korda kuus, Reneele teen lihtsalt igal hommikul võileibasid) - saab ka ise liha küpsetada ja leivale lõigata. Siis läks aga jutt loomade kasvatamisele, nende kasvu forsseerimisele hormoonide abil, sissesöödetavatele antibiootikumidele… Tee kui puhas ahjuliha tahes, ikka pole see looduslik ja naturaalne (kui just ise mahedalt sigu ei kasvata). Suurema tootlikkuse (loe: tootja kasumi) nimel kiirendatakse loomade ja lindude kasvu - broiler kasvab tibust 1,5-2 kuuga valmis kanaks, kes kotti pakitakse ja poodi müüki tuuakse. Ellenilt sain teada, et kõige rohkem hormoone koguneb looma või linnu liikuvatesse kehaosadesse - ehk broilerite puhul siis koibadesse - neid ei tasuks süüa. Samuti sea kintsud - ma küll ise ei tarbi selliseid vähekvaliteetseid loomade kehaosasid, mida saab vaid pika küpsetamisega pehmeks, aga väärt info oli see ikka.
Saanud lõpuks sinkide kohta kätte tõese info, jäin rahule - ei, mitte sellega, et mulle on seni valetatud, vaid et lõpuks leidus inimene, kes mulle selle lahti seletas ja ausalt ära rääkis. Tõde on minu jaoks lihtsalt põhimõte. Nüüd on see käes.
Lugemist: http://www.eufic.org/article/en/artid/monosodium-glutamate/
VastaKustutaTsiteerime:
"Glutamate is a naturally occurring amino acid that is found in nearly all foods, especially high protein foods such as dairy products, meat and fish and in many vegetables. Foods often used for their flavouring properties, such as mushrooms and tomatoes, have high levels of naturally occurring glutamate. The human body also produces glutamate and it plays an essential role in normal body functioning."
ja...
"Children metabolise glutamate in the same way that adults do and monosodium glutamate is safe for children. In fact, human breast milk contains 10 times more glutamate than cow’s milk."
Eelmise kommentaari juurde siis nii palju, et lihas on naatriumglutamaat juba looduslikult sees, nii et selle vaba sinki on suhteliselt võimatu leida. ;)
VastaKustutaTallinn pole ju Eestimaa... Näiteks Võru turul müüakse ka talunike poolt tehtud sinki ja mina ei julgeks küll pealinnast eeldusi teha selle singi kohta.
VastaKustutalas loodus paneb seda glutamaati sinna sisse, see on ju hoopis midagi muud. see on looduslik, nagu ka c vitamiin mustas sõstras on ehtne, aga tabletis on tehis... missiis, et keemiline koostis on neil ühesugune. laboris võivad nad ju ühesugused olla, aga keha teeb kindlalt vahet.
VastaKustutaglutamaadid (need tehislikud) on süüdi selles, et inimesele tundub naturaalne toit maitsetu. see vastik aine tekitab ka sõltuvust. glutamaadisõltlased lisavad heale kodutoidule arutult soola, kallavad üle majoneesi/ketšupiga või soovitavad järgmine kord kasutada ka vegeetat, puljongikuubikust rääkimata.
olen mõnda aega glutaamaadivabalt toitunud ja tunnen juba lõhnast ja maitsest ära selle sisalduse toodetes (keelel on kuidagi kraapiv tunne.. ma ei oska kirjeldada, aga meeldiv ei ole)
kodune sink sisaldab vaid soola. pole vaja suhkruga toitu solkida, magustoidud muidugi väljaarvatud :).
kodusele vorstile oleme lisanud nitritsoola (pool soolakogusest) ja igaksjuhuks endajahvatatud vürtsisegu, sest valmissegusid ei saa usaldada (nagu ka Aeti artiklist selgub). hea on teada muidugi nitriti kadumisest vorstis/singis, sest enne nädalat- paari me vorsti ei söögi (peab kuivama). peaks see vaid paika...
maiekas
Kas Oskari Lihatööstus enam naturaalset kaelakarbonaadi küüslauguga ei tooda? Me eelmisel aastal perega avastasime selle toote ning seal tõesti ei olnud e-aineid sees. Seetõttu oli seda lihtne poest ära tunda oma igava ja hallika värvi poolest. Me pere enam sinki eriti ei söö ning ma pole kursis kas nad tõesti on selle toote oma sortimendist eemaldanud.
VastaKustutaMina ostan suitsusinki ja tallevorsti Nõmme turuhoones asuvas poekesest, kui turu poolt siseneda, siis vasakut kätt täitsa lõpus. Täpselt ei mäleta, mis nimeline, aga reklaamis end küll mahedana. Päris kurb, kui niimoodi petta olen saanud.
VastaKustutaBroilerite kohta niipalju, et meie Võru vanavanaema kasvatatud kanast tehtud supp maitseb nagu kunagi lapsepõlves, poe kana kohta seda öelda ei saa.
Hakka või ise talunikuks :)
"see on looduslik, nagu ka c vitamiin mustas sõstras on ehtne, aga tabletis on tehis... missiis, et keemiline koostis on neil ühesugune. laboris võivad nad ju ühesugused olla, aga keha teeb kindlalt vahet." - kas keegi oskab osutada mõnele seletusele, kuidas keha kahel identsel molekulil vahet teeb?
VastaKustutaVäga kasulik kirjutis. Võtan teadmiseks.
VastaKustutaKusjuures minu teada on ELis kanadele kasvuhormoonide sissesöötmine keelatud. Kanade korralik kasv on tagatud aretustööga...
Aga kui kvaliteetsinke saad, siis ära ainult endale hoia ;)
Tänan, sõbrad, kaasa mõtlemast! Vabandan, et sain alles nüüd ise kommenteerima, jõulupidustused võtavad oma aja.
VastaKustutaLoom - Sulle on Maiekas vastanud juba päris ammendavalt. Inimorganismi jaoks on suur vahe, kas tegu on loodusliku või tehisainega, olgugi nende nimetus sama. Miks me sööme puu- ja juurvilju, kui me saaks osta apteegist purgitäie kompleksvitamiine… Sinu loogika järgi see toimiks, mina aga tervisliku toitujana ei pea seda õigeks - mida naturaalsem toit, seda parem.
See on minu jaoks uus teadmine, et ka rinnapiim sisaldab glutamaati; samas olen veendunud, et loodus on seadnud rinnapiima koostise väikelapse jaoks ideaalseks ega kahtle selle heades omadustes. Aga jätkuvalt - neil glutamaatidel on vahe. Tean ka seda, et E 621 on valmistatud ühe vetika baasil, mis ju ka on pärit loodusest. Igal juhul lisandub sellele paras keemia, mis rikub inimese normaalseid maitsemeeli.
Selles artiklis, mille lingi mulle panid, hoiatati samuti et naatriumglutamaat võib põhjustada allergilisi reaktsioone või "Hiina restorani sündroomi". Ma soovitaks ikka lugeda seda minu artiklis lingitud Urmas Kokassaare kirjutist naatriumglutamaadi kahjulikkuse kohta - peaks olema ju piisavalt autoriteetne inimene selles valdkonnas.
Anonüümsele - kirjeldasin artiklis E-ainetega töödeldud sinki. Kui kiud tõesti nähtavad ning seda valmistab kindel talunik mõned rullid vaid kohalikul turul müümiseks, siis tõesti - see sink võib olla ehe. Aga et keegi kusagil suuremas koguses puhtaid sinke müüks - EI USU.
Maiekas - esmalt tänan seletuste eest. Väga põnev, et kodus ise sinki ja vorsti teete. Mina olen selleks liiga nõrganärviline, et lihaga ise kodus mässata. Hakklihagi ei suudaks ise teha…
Erru - Oskari Lihatööstuse kaelakarbonaadi küüslauguga pole poes märganud, kuigi olen sealt oma arust vist enamus sinkide pakendid läbi lugenud. Aga ma katsun tootja käest selle välja uurida. Ma viimasel ajal oma puhta toidu otsingutes suhtlen erinevate tootjatega päris tihedalt. Hiljuti lasin endale selgitada Grüne Fee (kes kasvatab enamus kodumaist salatikraami, ürte ja kurki) taimede kasvutingimusi - sain teada, et neist ühtegi ei pritsita mürkidega, küll aga saavad kõik reeglipäraselt väetist.
Merje - tean seda müügikohta, mida Nõmme turult kirjeldad. Olen sealt isegi seda tallesinki ostnud. On mullegi seal kinnitatud, et see sink on puhas ja seda ma usun (vaata selle välimust - see on hallikas (puudub nitritsool), kiudusid on raske läbi lõigata ja sink ei ole eriti mahlane (puudub E 450). Ainult, et tegu on tallesingiga ja see lambamaitse mulle singi juures hästi ei istu. Sealihast sinki otsin :)
Kanasupiga on mul oma lugu. Meie peregi kasvatas kunagi kanu, kui ma väike olin - need olid ökokanad - minu ülesanne oli korjata neile nõgeseid (oi, kuidas ma seda tööd vihkasin ja pealegi pidi veel ämbriga mööda küla ringi käima :), nägin tibude koorumist ja kõike muud kanakasvatusega seonduvat. Ja siis tuli aeg, kui ema ja isa mõtlesid, et võiks oma kanast suppi teha. Ema tegi supi valmis, pani selle mulle ja õele kaussidesse, meie Kaisaga aga ulusime ja ei suutnud oma kanast tehtud suppi süüa, sest me ei suutnud taluda mõtet, et oma kana võiks ära tappa ja sellest suppi keeta. Lõpuks ei söönud seda suppi ema ja isa ka, ju siis hakkas meie hala ka neile nii südamesse ning edaspidi ühtegi kana meie peres maha ei löödud (hiljem vist andsime need kanad kellelegi ära). Vot selline nõrganärviliste pere - pole meist keegi harjunud tegeliku maaeluga, kus peetakse iseenesestmõistetavaks, et oma loomad on söömiseks.
Ka mina tahan endale kunagi aiamaaga maja, aga loomi ma ei kasvata, vähemalt söögiks mitte, seda mõtet ma oma peas ümber mõelda ei suuda.
Kada - tänan. Annan siin samas kindlasti teda, kui saan teada, et puhtaid sinke hakatakse siiski tootma.
:D Ka mina olen suhteliselt piiri peal olnud selle koha pealt, sest ega ju poest ostetud liha pole kunagi siga või lammas või kana olnud :P Kuid nüüd püüan selle peale mitte mõelda, talvel söön isukalt seda lammast, keda suvel patsutasin. Võib-olla on selle ükskõiksuse/tundetuse põhjustanud aastaid söödud poe hormooniliha :)
VastaKustutaJust sündisid uued talled...vana-aasta paiku neid imetlema...njämm-njämm :)
Merje - jah, minus võitlevad liha valikul kaks poolt - üks emotsionaalne, teine ratsionaalne - emotsionaalne ütleb, et oma (või tuttavate) kasvatatud ökolooma on hirmus kahju tappa ja ära süüa, ratsionaalne aga tahaks just seda puhast liha süüa. Emotsionaalne pool lubab osta poest või turult tundmatu looma (ta ju ka tapeti, aga ma ei mõtle sellele!) sisefileed või kintsutükki, ratsionaalne samas karjub kõrval - see on hormoonide ja antibiootikumidega kasvatatud... Minu reaalsed valikud nende kahe vahel on süüa liha võimalikult harva, ega organism rohkem ka nõua kui paar korda nädalas.
VastaKustutaAneele annan lihast söögiks enamus kordadest vaid lamba sisefileed, mida Nõmme turult ostan, see on kindlasti puhtaim valik (lammas üldse on parim loom, mida süüa). Sellel on küll krõbe 350-kroonine kilohind, kuid üks filee on just paras ports väikelapsele ning maksab vaid ca 25 krooni ja ma ei pea seda paljuks. Infoks, et lamba sisefileed saab leti alt; küsida tuleb lihtsalt :) Selliste numbritega kilohind ärritab lihtsalt osasid kliente, seepärast ka seda peidus hoitakse :)
Kas see tähendab, et need hetkel väidetavalt e-aine vabad viinerid (Saaremaa ja Oskar) on tegelikult e-aineid täis ja seda pole lihtsalt kirjas?
VastaKustutaMa ei tea täpselt, millistest viineritest Sa räägid, aga üldiselt on see tehniliselt võimatu, et viinerid saaksid olla E-vabad. Tuletan meelde ka, et terminoloogiat tasub väga täpselt jälgida - kui mainitakse midagi säilitusainevabana, ei tähenda see, et toode muude gruppide E-aineid ei sisaldaks - sellisel terminoloogilisel J.O.K.K.il mängivad päris mitmed tootjad.
VastaKustutaLisaks E-ainetele on viinerite koostises olematu kogus kvaliteetset liha - viinerites kasutatakse rasvaseid jääke, mida oskuslikult purustades ühtlaseks massiks surutakse. Ei soovita viinereid tarbida.
Lugesin, väga huvitav kirjutis. Samas pole see mulle absoluutselt üllatuseks, et iga tööstuslikult toodetud toit inimesele kahjulikke aineid sisaldab.
VastaKustutaOlen ka ise toidu, toitumise ja kõige sellega seonduva teemal oma vaatevälja avardamas ja kaubandusest võimalikult puhast toitu otsimas.
Kui vitamiinide koha pealt kaasa rääkida, ehk siis miks ei saa purgivitamiine võrdsustada looduslikega, toidus esinevatega elus vitamiinidega? Sest organsim on nii tark, et pole võimeline sünteesitud eluta vitamiini omastama ja sellised vitamiinid on organismile lisakoormuseks. Ainevahetuse käigus, kuna on mitteomastatavad, tekivad neist toksiinid, mis on vaja kehast välja viia ja kasu asemel on asjast hoopis kahju. Sest et neid mürkaineid neutraliseerida ja välja viia, peab organism ammutama oma varudest ja kui varud on otsakorral, tekivad esmalt lihtsamad hädad, edasi aga igausugsed kroonilised haigused jne. Seega, kes vitamiine manustada tahab, uurigu hoolikalt, et need oleksid loodusliku päritoluga. Kui pakendil vastavat märget pole, siis on 99,9% tegu sünteesitutega.
Anonüümne - mind tõesti rõõmustab, kui aina lisandub inimesi, kes leiavad tee puhta ja võimalikult vähe töödeldud toidu juurde. Ja millist rõõmu ja rahulolu pakub ise kodus toidu valmistamine... ja loomulikult söömine :)
VastaKustutaVitamiine katsun ammutada ikka päris toidust. Praegu on idude periood.
Oleks siiski huvitav teada, kas tõesti Oskari müügisolevad E-vabad (ehk oli teine nimetus ka lihaviiner) viinerid on neist vabad- selles mõttes, et ehk tõesti- päris riskantne ju nii suurel tööstusel suisa näkku valetada... Saaremaa võluviinerid võivad küll midagi sisaldada sest seal peal kirjas maitseainesegu- ja seda pole lahti vbla kirjutatud.
VastaKustutaSilja - on Sul pakilt ette lugeda, mis nende Oskari viinerite koostises täpselt on ning kes on tootja? Maitseainesegus suure tõenäosusega jah juba naatriumglutamaat sees.
VastaKustutaRimi on välja tulnud e vabade viineritega
VastaKustutaRimi ostab need viinerid kelleltki sisse - tõenäoliselt on tegu samade eelpool kirjeldatud E-vabade Oskari viineritega. Kui Rimisse satun, uurin pakki ja võtan plaani kontakteeruda ka tootjaga.
VastaKustutaAet, saan aru, et sa oled tegev kuidagi ka tervis.ee juures. Oskad ehk öelda, miks sealgi müüakse ohtlike E-ainetega sinki? Loogiliselt võttes peaks ju olema nii, et mahetooteid propageerivast e-poest peaks saama südamerahuga mistahes toote endale korvi klõpsata, muretsemata koostisainete kahjulikkuse üle..
VastaKustutaAnonüümne - ei töötan enam Tervitus.ee-s, kuid seal töötamise ajal juhtisin sellele tähelepanu minagi, et need singid sisaldavad kahjulike E-aineid. Need jäid müüki, kuna alternatiivi pakkuda pole. Minule isiklikult meeldiks ka, kui ma saaksin ökopoest pimesi kõike meeldivat korvi laduda.
VastaKustutaNõmme turul on Sigwari lihapood, kes väidetavalt toodab oma tooted kodutööstuses. Huvitav, kuidas nende toodetega võiks olla...
VastaKustutaKui singid näevad välja tahmast süsimusta kestaga ja seest tugevate lihakiududega, siis võib tegu olla E-ainetest puhta singiga. Poesinkide välimusega korralikud singid ei saa olla puhtad. Eks astun sinna kunagi sisse ja teen juttu.
VastaKustutaJah, lihamaitseained sisaldavadki kahjuks glutamaati (uurin seda teemat seoses enda gluteenitalumatusega).
VastaKustutaPuhta singi otsinguid ei ole ma veel alustanud ja mõtlesin Herne tn poest alustada, aga nüüd on siis selge, et see pole mõistlik.
Sinki kui sellist olen nagunii tarbinud minimaalselt. Tahaks muidugi rohkem, kui saaks jamavaba toodet.
Eile jõudsin järeldusele, et ma pean ikka suitsuahju aeda püsti panema. Kardetavalt aga talvel (näiteks sellisel, nagu praegu käsil) seda vist kasutada ei saa.
Fucs.
VastaKustutaOlen ise töötanud lihatööstuses (nii "Nõuka" aegses kui vabariigi aegses) ja oma silmaga näinud lihatööstuse "muundumist" sotsialistlikust kapitalistlikuks. Aga see selleks.
Siia sai kunagi postitatud GOST standardile vastavate "Nõuka" aja lihatoodete retsepte natuke.
http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?f=9&i=758769&t=755431
Olge terved
Sigwari tooted ei ole puhtad. Nende kodulehel on info olemas, mida sisaldavad
VastaKustutaKäisin ka Sigwarist läbi - sain kinnitust, et on needki singid nagu kõik teised - ikka lisaainetega.
VastaKustutaIlmselt peaks ka jõepervel joomas käima hakkama, sest mul on tunne, et mu keha teeb ka kraanivee veemolekulil ja jõevee veemolekulil vahet :D
VastaKustutaAitäh põhjaliku teemakäsitluse eest.
VastaKustutaIse kommenteeriks veel nii palju Oskari lihatööstus teeb tõesti lisaainete vaba kaelakarbonaadi ja maitsestatud on see vaid soola ning küüslauguga. Lisaks on neil ka täesti puhas pekk müügil :)
Esitasin ka lihatootjatele eelmise aasta lõpus päringuid, et millised nende tooted on lisaainete vabad. Nii kui nii uurin ise ka, aga küsisin juba selle ideegagi, et tootjaid survestada, näidata tarbija huvi naturaalsete toodete vastu.
Saaremaa Lihatööstus näiteks vastas:
/.../Saaremaa Lihatööstus OÜ on spetsiaalselt lastele töötanud koostöös ühe Saksa
maitseainetööstusega välja viineri, mis on sünteetiliste säilitusainete vaba
ja selle toote nimi on "Laste võluviiner" ning jaekaubanduses on ta saadav
180 g vaakumpakendina.
Kuna sellised tooted on kõrgema lihasisaldusega ja ka naturaalsed
maitseained jt komponenid on tunduvalt kõrgema hinnaga, siis see toode ei
ole just kõige odavam turul ning võiks olla parema müügitulemiga. Loodame,
et see toode hakkab rohkem populaarsust koguma, mis näitaks, et selliste
toodete järele on suurem nõudlus, siis saame analoogseid tooteid rohkem ka
juurutada./../
Ma ise ei ole küll suurem asi viinerite tarbija, aga rõõmustas see vastus siiski. Liha osakaal oli ka kui õigesti mäletan, tootes 60% kanti. Nii et konteksti arvestades täitsa tegija :)
Seda Elleni lugu oli väga sündantsoojendav lugeda. Tahaksin ka väga tema katsetatud puhastest toodetest osa saada, nii et reklaami laiemalt kui edasist infot saad.
Aga Nõmme turul pani "vasakut kätt lõpus putka" oma uksed kinni ja asemele kolis/laienes Jaani siga. Kui keegi teab endise putkaelaniku tootjanime, siis tahaks ka väga teada ja nende tooteid kusagilt mujalt hankida. Käisin just spetsiaalselt nende sinkide pärast igal nädalal turgu külastamas.
Andra - tore, et avastasid enda jaoks selle artikli. Teadliku tarbijana on alati lihtsam poes valikuid langetada. Sinu kirjad tootjatele on kindlasti neile märgid, et tarbijatel on uued soovid. Olen ka ise suhelnud mitme eri valdkondadest tootjaga, otsides oma küsimustele vastust, mida pakendilt tihti ei leia või on pakendiinfo puudulik. Kõige tüüpilisem näide on, et avaldatakse vaid osa tõest. Mina paranoiliselt oskan juba kahtlustada mida varjata võidakse, seega otsin tihti lisainfot. Siinkohal ei räägi ma vaid sinkidest ja viineritest (ei toitu ju me vaid neist) vaid igasugustest toodetest.
VastaKustutaMind kurvastavad nt reklaamid, kus mainitaksegi poolikut tõde - millalgi reklaamiti Barni küpsiseid, mille reklaam loomulikult lapse tähelepanu äratas. Mainiti, et küpsised on säilitus- ja värvainetevabad, kuid see, et neis küpsistes on rida teistesse kategooriatesse kuuluvaid E-aineid, jäätakse mainimata. Inimene, kes E-ainete rägastikus ei orienteeru, arvab, et tegu on puhaste ja lapse jaoks heade küpsistega. Tegelikult ei ole.
Sama lugu on Knorri (vedelate ja hõlpsasti kasutatavate) puljongikuubikutega, mis praegu nii tele-kui trükireklaamis jõudsalt vilksatavad. Inimesteni on jõudnud juba teadmine, et puljongikuubikud sisaldavad E-aineid ning neid ei tasuks kasutada. Kui aga suppi keetvast emast ja rõõmustavast lapsest reklaam väidab, et uued puljongikuubikud on vabad säilitus- ja sünteetilistest värvainetest, siis see oleks kui rõõmusõnum tarbijale. Ma olin kindel, et tegu on petukaubaga, naatriumglutamaat (mis ei ole ei säilitus-ega värvaine vaid on hoopis maitsetugevdaja) peab olema puljongikuubikute sees. Kontrollisin poes järgi - oli sees ja koostise nimekirja väga algul, ehk naatriumglutamaadi kogus puljongikuubiku sees on väga suur. Lisaks oli kirjas ka üks värvaine, aga kuna reklaamis välistati vaid sünteetilised värvained, siis usun, et nad olidki terminoloogiliselt korrektsed. Ja nii jäätakse mulje, et nüüd saab pereema lastele tervislikku suppi keeta - oma olemuselt on sellest valmistatud supp aga naatriumglutamaadis leotatud juurviljad. Kahju.
Soovitan alati ise pakendid üle lugeda, inimesteni jõudev info on sageli puudulik. Kui ise kõiki kahjulikke E-aineid meelde jätta ei jõua, võib abi otsida pisikesest kahjulike E-ainete voldikust, mida Petrone Print koostöös Keskkonna Investeerimise Keskusega on välja andnud ja tasuta jagab.
Minu arust on selle singi-teemaga natuke üle pingutatud. Sink on ju ise oma olemuselt juba kahjulik fenoolide tõttu, mis suitsutamisel sinna sisse satuvad ja mis on tegelikult ka säilitusained (mürgid, mis ei lase bakteritel kasvada). Suitsutamine ongi ju säilitamise eesmärgil algselt mõeldud, mitte maitse pärast. Suitsutatud tooted pole nii ehk naa tervislikud, nii et ajada taga mingit glutamaati tundub väheke jabur. Ja isegi kui glutamaadist ja fenoolidest mööda vaadata, võiks tervisele mõeldes liha üldse nii vähe süüa, et isegi kui ta kubiseks lisaainetest, poleks sellest rohkem kahju kui poolest tunnist kesklinna õhus viibimisest. Väike tükk paar korda nädalas on raua- ja vitamiinihulludele piisav, aga selleks ei pea sinki sööma.
VastaKustutaHei! Annan rõõmust juubeldades teada, et maitseainesegud ilma E621-ta on müüki saabunud! Solarises, juustu-külmleti ülemisel serval ilutsevad paraja suurusega plastmasspurgid, tootjaks Kuldna-nimeline firma, planeeritav koduleht www.kuldna.ee. Ja tootekood algab numbritega 474 - Eestis segatud! Purgil kirjas, et tehtud Soome tellimusel. Nii et saab küll ilma!
VastaKustutaTere! Annan teada veel toredama uudise, kui veel ei tea, et Kristiine keskuses Prisma ette on pandud lett, kus müüakse ilma lisaineteta tehtud mõnusat maasuitsusinki. See on tehtud ainult soolvee maitsestades ja kõik. Täna ostsin ja väga vaimustuses! :) Kilekotil ka peal aadress: www.rebaseonu.ee
VastaKustutaTänan info eest. Kui sinna satun, proovin ära.
VastaKustutaJa kuidas nende Rebaseonu sinkidega on kogemused? ;)
VastaKustutaHuvitaks väga Aeti arvamus
Olen sinkidest praktiliselt loobunud. Pole Rebaseonu sinke veel ostnud. Otse tootjaga suhtlemine annab sageli kõige paremaid vastuseid.
VastaKustutaVäga hea blogi :) Käisin ka ise täna Nõmme turul ja ostsin mingist putkast (kus müüakse lahtisi oliive, juustuga täidetud pipraid ja muud gurmaanisööki) suitsusauna sinki. Müüa ütles et on puhas või kõige puhtsam, mis neil on.. Aga seda juttu lugedes tundub, et puhas ta ikka vast siis ei olnud.. Ostaks küll vahest hea meelega kallist, aga ehtsat ja puhast sinki.. viineritest, lihapallidest ja orstist olen juba tükk aega tagasi loobunud. Lihtsalt ei lähe enam kurgust alla - täielik mürgipomm ja sodi. Aga kui selgub, et sinke ka puhast tõesti kuskil ei saa, siis loobun ka singist. Seda ei pea ju sööma. Ilmas on veel olemas, munad, juustud, liha ja juurviljad :)
VastaKustutaLoodan, et pakun oma kehale edaspidi sellega paremat ja tervislikumat toitu, saavutan sellega hea enesetunde ja ei sure ka paarikümne aasta pärast vähki maha :)
Anonüümne - rõõm kuulda, et oled siit blogist kasulikku infot saanud. Olen viimasel ajal kohanud juba müügil väiketalude toodangut (sinke, suitsulihasid), kus suure tõenäosusega pole midagi muud peale tavalise soola sees. Need tooted näevad välja pigem hallikad ja tihti suitsust süsimusta pealispinnaga. Müügil on need olnud laatadel ja vahel ka Nõmme turul teisaldatavates müügipunktides.
VastaKustutaSuures kaubandusest olen leidnud Linnamäe lihatööstuse E-vaba suitsuvorsti, see info on suurelt ka pakendi peal kirjas, vist ongi selline vorsti nimi. Samas kahtlen ma, et see on täiesti E-vaba, kuna koostises on maitseained ja maitseainesegude sees on olemas automaatselt E621 ehk naatriumglutamaat.
Pakendatud toodetest olen E-vabana kohanud ka peekonilaadset "Viie päeva suitsuliha", viilutatud ja vaakumpakendis, tootjat hetkel ei mäleta.
Igal juhul on näha, et aastaga on muutused juba tasapisi hakanud toimuna ning kui sellest üha rohkem räägitakse ja tarbijad rohkem nõuavad, teevad ka tootjad pingutusi.
Põhjanaabrite kogemusest on näha, et glutamaadipaanika on sealt juba läbi käinud ning glutaamat toodetest suures osas kadunud. Loodame, et varsti ka Eestis.
Minu seisukoht on, et sinke ja vorste ei peaks tegelikult üldse sööma, aga see on juba selgelt äärmuslik. Eks igaüks ise otsustab.
Tere. Mina olen otsinud E-vaba suitsuvorsti. Lindpeti/Linnamäe täissuitsuvorst Tallinn on tõesti ainus selline. Koostisaines on kirjas, et maitse-lõhnaained. Ma kirjutasin Lindpetile, et asja uurida. Vastuseks tuli, et: "...E- ainete vaba täissuitsuvorst Tallinn on toodetud selliste maitse- ja lisaainetega (looduslikud vürtsid ja ekstraktid), millel ei ole E- märgistust. Vorsti tootmisel ei ole kasutatud E621 ega ka muid säilitus- ja värvaineid."
VastaKustutaVastajaks sealne kvaliteedijuht-tehnoloog. Kusjuures pole see vorst absoluutselt kallim kui teised temasarnased. Vähima E-arvuga vorsti olen leidnud veel sellise, kus sees ainult E 250 - Delikatess põdra ja sealiha omad, aga kui on valida absoluutselt puhas vorst, siis....ajeeee!
R. - olen seda vorsti märganud. Ise küll vorsti ei söö, aga mehele ostan vahel. Kirjutasin selle loo aasta aega tagasi ning sel ajal oli olukord turul täiesti teistsugune kui nüüd, aasta hiljem. Lihatootjad tunnevad survet ning liiguvad tarbija ootustega kaasa ja see on väga rõõmustav.
VastaKustutaSamas kohtab ka tarbija lollitamist - otsisin poest verivorsti, mis ei sisaldaks ühtegi E-ainet - leidsin mitme tootja "säilitusainetevaba" kirjaga vorsti. Faktiliselt nad ei eksigi, toode on säilitusainetevaba, aga vorsti sees on ikka E 621 ehk naatriumglutamaat. Keskmisel tarbijal pole aga E-ainete klassifikatsioonist aimugi ning kui pakendil on kirjas "säilitusainetevaba", siis arvabki ta, et tegu puhta tootega.
Siis ongi hea vaadata, kas ja kuhu suunda see teema aastatega areneb. Ilgelt tüütu on muidugi pool tundi singi - või mõne muu toote leti ääres otsida, et äkki leian miskit, mis löga täis ei ole. Tihtipeale läheb isu juba ära. Sestap on hea, et me erinevates "osakondades" seiret teeme ja oma infot teistega jagame - meie all mõtlen inimesi, kes E-vaba toitu otsivad. Verivorstidest leidsin kaks sorti. Mulle maitsesid rohkem need peenikesed Maarja küla toetavad verivortid, mis ei sisaldanud E621. Nime ei mäleta ja kas seal ka miskit muud sees oli, ei mäleta, lihtsalt valisin selle,miles kõige vähem sodi sees.
VastaKustutaUskumatu, aga tavaline juustki sisaldab meil toredaid komponente. Oma sobramise tulemina leidsin pea et ainukesena Põltsamaa Eesti juustu, mis sisaldas ainult üht elementi ja minu uuringul pole see kahjulik. Aga uurimine juustuvallas jätkub.
Igal juhul edu meile.
R. - tõsi, ka enamus juuste sisaldavad säilitusaineid, neid mina ei osta; kuna leiab ka alternatiive. Nn leivajuustudest on Saaremaa juustud ilma säilitusaineteta, sisaldavad vaid tardainet E 509, mille kõrvalmõjusid ei teata. Samuti on sama koostisega soomlaste Oltermanni juust, mida ka meil müüakse ja mis mulle ka maitseb. Saaremaa juustude kvaliteet on küll veidi kõikuv. Nopri juustu söön ka - neil on nn võileivajuust ja ka parmesani-tüüpi juust väga ok kilohinnaga. Bio-märgiga parmesani (Itaalia oma), mille paarisajagrammine tükk maksab suurusjärk 85 kr, ostan põhiliselt vaid lapsele (talle maitseb ka väga paremsan). Mozzarellat suudetakse enamasti teha ilma lisaaineteta, mis on hea. Hallitusjuuste on ka ilma E-deta olemas.
VastaKustutaOlen suur kokandushuvile olnud juba teismeeast peale. Toidublogid avastasin aga alles möödunud suve lõpus ja nüüd veedan neis ringi luusides liigagi palju aega. Minu suur tunnustus teile, toidublogijad!
VastaKustutaJa Sinule, Aet, suur aitäh terviseteemaliste postituste ja tervislike retseptide eest. Olen minagi üks neist, kes põhjalikult toote etikette uurib ja kui sinkidest rääkida, siis tõesti oli turul pikka aega selline toode nagu ülal Erru on maininud - Oskari Lihatööstuse naturaalne kaelakarbonaad küüslauguga (müüdi vaakumpakendis viilutatult 200 g pakkides), milles etiketi kohaselt peale sealiha, soola, pipra ja küüslaugu midagi polnud. Ka konsistentsilt ei meenutanud see tavapärast sinki, vaid pigem lihalõike. Igal juhul oli see meie pere lemmik. Kahjuks seda enam müügil ei ole. Selle asemel on lihtsalt naturaalne kaelakarbonaad, mis päris E-vaba enam pole, sest sellesse on lisatud antioksüdante E300 (askorbiinhape) ja E325 (naatriumlaktaat, mis on looduslik aine), kuid õnneks peaks need lisaained olemas tervisele ohutud. Säilitusaineid, nitriteid ega maitsetugevdajaid ei leidu õnneks ka selles uues tootes.
Viimase aja leid on ka minul see Rebaseonu sink, millest ülalgi juttu on olnud. Seda saab osta Kristiine keskusest (lett on neid liftide juures), aga ka talukaupade poest Krõõt. Koostisainete loetelus on neid märgitud vaid liha ja sool.
Mul oli ääretult hea meel seda artiklit lugeda. Ise oleme mehega viimasel ajal hakanud E-aineid uurima ja üldse kogu seda toiduteemat uurinud. On täiesti kohutav, millises teadmatuses me varem elasime. Miks mul hea meel seda artiklit lugeda oli, on sellepärast, et meid hakati juba hulludeks pidama, kui üritasime oma lähedastele rääkida E-ainete ohtikkusest ja sellest, millist mürki inimesed iga päev sisse söövad. On hea teada, et on ka teisi inimesi, kellel saranane mõttemeel.
VastaKustutaKavatseme aga igatahes asjasse veel rohkem süveneda. Püüan praegu teha tutvust erinevate ökopoodidega, olen isegi mõned tooted juba välja vahetanud.
Igal juhul, loodan, et ükskord laieneb see teadmine veelgi ja meiesuguseid inimesi tuleb aina juurde. Ehk tuleb ka aeg, mil keegi suudab midagi ette võtta :)
Rõõm kuulda taas ühest mõttekaaslasest, kes on puhta toidu otsinguil ning proovib oma toitumist tervislikumaks muuta. See artikkel sinkidest on kirjutatud üle kahe aasta tagasi ning selle ajaga on olukord turul muutunud mõnevõrra paremuse poole. Kui konkreetselt lihatoodetest rääkida, siis on tootjad hakanud aru saama, et tarbijad loevad toodete koostist üha põhjalikumalt. Seetõttu on ilmunud turule päris mitmeid E 621-vabu tooteid ning see info on ka pakendil tihti ära toodud. Säilitusainevabu suurtootjate sinke-vorste pole aga veel kohanud. Kahjuks pole mul hetkel ka kindlat kohta, kust kellegi taluniku poolt suitsutatud korralikku ja lisaaineteta sinki osta, seega me praegu sinke ei söögi üldse.
KustutaVõibolla on see vale koht, aga palun, kas keegi annaks naatriumglutamaadi keemilise valemi.
Kustutaet ma nüüd päris täpselt ei saanud aru.... kas siis kõige liikuvamad on loomadel jalad?? ehk siis siga pool päevast kaela ei liiguta`? viitan välisfileele.... või mistähendab esialgses artiklis välja toodud vähekvaliteetne liha?
VastaKustutasisefille hind on selline.... sest seda on vähe....
kuna ma pean mahetalu võrumaal..... plaanin hakata valmistama nö puhast sinki....
või söövad madalama klassiinimesed madalama kvaliteediga liha? ehk siis sinupoolt viidatud kintsud jms....
aitäh....