teisipäev, 22. detsember 2009

Hõrk ahvenapala

Käisime Noarootsis lumise talveilmaga jalutamas ja kelgutamas, kui mööda sõitis auto kirjaga "Värske kala". Oleks tahtnud sealt oma osa… Jõudsime koju tagasi, kui Renee ema, kes oli küla peal verivorsti tegemas, helistas ja kutsus mind kala valima, kuna see sama kalaauto oli peatunud ja pakkus just püütud kala. Jooksin kohale ning tõin sealt kaasa neli prisket ahvenat, hinnanguliselt ca 2 kg. Mõtlesime Reneega ahvenast teha ühe lihtsa, kiiresti valmiva ja ääretult maitsva kalaroa, mida õpetas Reneele kunagi tema kalamehest vend (oleme samasuguseid kalapalasid varem teinud ka haugist).
Samal õhtul juba Tallinna kodus kallas Renee kalad kotis, et neid puhastama hakata ning sel hetkel, kui ta neile kraanist vett peale lasi, hakkasid kalad elama! Mina, nõrganärviline, ehmatasin ikka mõnusalt. Kusjuures, kui ma neid kalu seal auto juures valisin, uurisin ma neid enne umbes 5 minutit, samal ajal, kui kalamees telefoniga juttu rääkis ja mitte ükski neist ei liigutanud. Kui elusat looma või kala tapma peab, on mul nii kahju teda ära süüa, ma tõesti ei taha seda ise näha. Vaatasin, et ega just Reneegi erilise kalamehe või jahimehe hingega pole, ka temale polnud elusa kala tapmine meeldiv tegevus, kusjuures üks kala ajas oma seljauime tigedalt turri ja näitas vastumeelsust tapmise vastu… Igal juhul võttis nelja ahvena tapmine, puhastamine ja fileerimine aega ca 1 h, et kerge see pole, kusjuures Renee vend nimetas sellist rooga laisa kalamehe toiduks. Laisk kalamees puistaks kinnipüütud kala soolaga üle, paneks ahju ja läheks ise diivanile õlu jooma! Fileerimist peab Renee veel kõvasti harjutama, sest kala selgroo külge jäi päris palju liha alles, ka on ahven üks eriliselt luine kala, polegi sealt rohkem nagu midagi rookida. Neid nelja selgroogu koos külgejäänud lihaga ma minema ei raatsinud visata (ikkagi nii emotsionaalselt meie koju sattunud kala) sellest keetsin järgmisel päeval väga maitsva ahvenasupi, aga sellest äkki kunagi teinekord…
Kes eelnevaid toimingud tegemata tahab jätta, siis poes müüakse ka ahvenafileed, mis ei tule väga palju kallim, kuna ahvenaid puhastades läheb ikka väga palju minemaviskamiseks.


Vaja läheb:
400 g ahvenafileed
meresoola
musta pipart
2 spl nisujahu
oliivõli
võid
värsket tilli

Fileeri ahvenad; kui kasutad juba puhastatud fileed, lõika need ca 1,5-cm suurusteks kuubikuteks. Pane kalakuubikud suurde, soovitavalt kaanega suletavasse potti (mina kasutasin Tupperware taignapotti) ning puista kalakuubikutele meresoola ja musta pipart ja loksuta kuubikud kausis maitseainetega ühtlaselt kokku. Rohkem maitseaineid ei soovita kasutada, parim on, kui säilib puhas ahvena maitse. Viimasena lisa nisujahu ning hüpita kalakuubikuid veel, kuni kõik on jahuga kaetud. Kuumuta wokpann (sellel ei lähe kalad kõrbema), pane pannile oliivõli ja või ning prae kalakuubikuid pidevalt hüpitades ca 7 minutit. Võta pannilt, pista peale värsket tilli ning serveeri toorsalatiga.

1 kommentaar:

  1. Ahven on üks mu lemmikuid. Teie kalad olid ju küll siis värskemast värskemad, kui kraanikausis elu sisse tuli. Ehmatus võis muidugi vägev olla :D

    VastaKustuta