neljapäev, 7. aprill 2011

Veisesabaraguu

Ühel päeval jäid Sadama turu lihaletis silma väga ilusasti tükeldatud veisesaba jupid. Et kellelgi esimest lauset lugedes vastikustunne peale ei tuleks, lisasin ka pildi veisesaba tükkidest. Pigem on nende välimus atraktiivne! Veisesaba pole söödava lihatükina Eestis pikka aega hinnatud ning sabad on läinud seni pigem kolmanda kategooria ohtlike jäätmete hulgas hävitamisele. Sama lugu on põskede, keelte, neerude, südamete jt "rupskite" kategooriasse kuuluvate lihatükkidega. Veisesaba siiski supermarketi lihaletist veel ei leia, kuid kaootiliselt leidub seda Sadama turul, Keskturul ja Stockmannis. Nii, et saba on pigem delikatess, vaatamata alla 2-eurosele kilohinnale. Veisesabast saab suurepärast hautist, kuna saba sees olev luuüdi eraldab hautamisleemele tummisust. Maha jahtudes tarretub kaste sültjaks.

Veel veisesabasid hauduma pannes ei teadnud ma, mida ma täpselt nendega teen. Mõtlesin, kas närida valmis liha sabakondi küljest või puhastada liha saba küljest lahti. Lõpuks otsustasin haudunud liha saba küljest siiski eemaldada ja keetsin sellest kokku maitseküllase veisesabaraguu. Hautamise lõpus lisasin veel veidi puravikke, kuna üritan sügavkülma tühjendada seentest, mis sinna sügisel suure õhinaga varutud sai.

Vaja läheb:
ca 1 kg tükeldatud veisesaba
oliiviõli
meresoola
15 kuivatatud kadakamarja
purustatud musta pipart
2 loorberilehte
3 dl punast veini
ca 700 ml keeva vett
2 porgandit
2 sibulat
1 porru
4 küüslauguküünt
ca 1 dl kontsentreeritud tomatipastat
soovi korral puravikke
rohelist sibulat

Pese veisesabad ja kuivata need köögipaberiga. Maitsesta meresoolaga ning pruunista sabad oliiviõlis igast küljest kuumal pannil. Kalla sabadele peale punane vein. Purusta kadakamarjad uhmri ja nuiaga ning maitsesta sabad kadakamarjade ja purustatud musta pipraga. Lisa keev vesi ja loorberilehed. Kalla pannil olev ahjupotti. Tükelda sibul ja kuumuta kergelt pannil, lisa ka tükeldatud porgandid ja terved küüslauguküüned. Kalla ka need ahjupotti. Kata pott kaanega ja hauta 150-kraadises ahjus vähemalt 3 h. Viimasel tunnil lisa ka tükeldatud porru. Liha peab kahvliga tõmmates kergelt lahti pudenema, siis on sabad valmis. Hautatud veisesaba võib ka selles faasis serveerida, kuid neid on üpris ebamugav lutsutada, seega otsustasin peene näputöö kasuks ja puhastasin liha kontide küljest väikeste tükkidena lahti ja valmistasin sellest raguu.

Selleks kallasin haudepotti kogu ahjus haudunud vedeliku ja aedviljad ning lisasin raguule puhastatud lihatükid, lisaks ka kontsentreeritud tomatipasta. Keetsin raguu leeme tunni ajaga kokku ja lisasin lõpu poole puravikud (sügavkülmast). Maitseks rohelist sibulat ning tummine ja tugevamaitseline raguu oligi valmis. Serveerisin raguu kartuli-juurselleri-porganditambiga.

4 kommentaari:

  1. Just täna silmitsesin minagi Sadama turul sabajuppe ning mõtisklesin, et kas neist ka head supipuljongit saaks :) Sel korral jäid ostmata, nagu ka veisekeel, kuid küll nende aeg veel tuleb!
    Sinu valmistatud raguu tundub küll vägagi isuäratav!

    VastaKustuta
  2. Heleen, proovi teinekord muidugi ka veisesaba. Eks iga ost on signaal müüjatele, et selline kaup läheb, kui tekib aina rohkem "julgeid", kes ostavad midagi muud kui praetükk või sisefilee.

    VastaKustuta
  3. Mina olen Sadama turult juba korduvalt neid sabatükke endale koju tassinud ning hautanud nii veinis, puljongis kui õlles. Viimane kord tegin kriekis (Belgia kirsiõlu, mis juhtus reisijärgselt külmkapis olema) ning haudumisaeg venis 4tunnile, sest lastega pargis käik venis oodatust pikemaks ning see tulemus oli ikka täiesti super - kirsiõlu andis kergelt magusa maitse. Me sööme alati otse kontidelt, sest lastele kohtuvalt see kondijäramine meeldib.
    Muide keedetud veisekeel on minu vanematekodus traditsiooniline sünnipäeva toit, mida emalt siiani ikka vähemalt korra paar aastas nõuame.
    Kuna ma vist varem su blogi kommenteerinud ei ole, siis suur tänu sulle kirjutamast - ma olen ikka juba mõnda aega lugenud.

    VastaKustuta
  4. Liis - kujutan ette, et kirsiõlles hautatud veisesaba võib tõesti hea olla. Ja seda on alati tore kuulda, kui kellelegi blogi lugeda meeldib ning siit midagi kasulikku leiab.

    VastaKustuta