reede, 25. märts 2011

Kokakooli parimad palad - köömnetega näkileivad ja peedipesto

Kokakooli Rahvusköökide kursuse viimane päev pakkus üllatusi - selgus, et meie Põhjamaade köökide praktikatundi tuleb juhendama Peeter Pihel Pädastest/Nehist. Olin kursuse kokkupanijale juba varem maininud, et Piheli võiks kutsuda Põhjamaade kööke juhendama, kuid ma ei uskunud, et ta tõesti ka aega leiab ja tulla saab. Mäletate, minu esimene ootamatu kohtumine Peeter Piheliga Nehis võttis mul jalad nõrgaks… Ta on kokk, kelle käekiri köögis lihtsalt paneb väga emotsionaalselt vaimustuma.

Nüüd aga avanes võimalus Peeter Piheli käe all tema retseptide järgi toite valmistada. Valmistatavate toitude hulgas oli mitu lambaliha rooga, olid sinimerekarbid, oli karulaugusupp (mida ma kindlasti teen, kui Eestis karulaugud tärkavad), mitu kooki ning näkileivad peedipestoga. Viimase koosluse võtsin valmistamiseks mina. Retseptis antud näkileiva kogus on üüratu - kodus tehes tasub koguse vähemalt poole võrra väiksemaks teha, muidu läheb rullimiseks ja küpsetamiseks terve päev.

Köömnetega näkileib:
500 ml leiget vett
400 g rukkijahu
400 g nisujahu või speltanisu jahu
25 g rapsiõli
20 g meresoola
15 g presspärmi
8-10 g köömneid
soov korra seemneid kaunistuseks


Rösti köömned ning purusta need uhmri ja nuia abil. Pane suurde kaussi leige vesi, lisa rapsiõli, sool ja lahusta vees pärm. Lisa kaussi kogu jahu ja purustatud köömned. Sõtku tainas ühtlaseks, vajadusel lisa veidi jahu, et tainas tuleks käte ja kausi küljest lahti. Pane kausi peale kile või rätik ja lase ca 1 h kerkida.


Kel on kodus pastamasin, siis ideaalselt õhukesed laastud saab läbi pastamasina lastes. Lehekeste paksus on ca 1 mm. Saab ka rullida taignarulliga, kuid sel juhul tasub võtta korraga väikesed tükid ja panna rullimispinna alla jahu, et tainas kinni ei jääks. Tükid võivad olla ebakorrapärased.


Aseta rullitud tainas ribadena küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning torka tainasse kahvliga augukesi, et näkileibade pinnale ei moodustuks küpsedes õhumulle. Näkileibadele võib peale raputada ka seemneid. Küpseta 180 kraadiga 7-8 minutit. Jälgi, et üle ei küpseks.
Näkileivad jäävad küpsedes tumedad ja rustikaalselt murtud tükid mõjuvad efektselt.

Peedipesto:
500 g peete
küüslauku
meresoola
purustatud musta pipart
tüümiani
rapsiõli

75 g parmesani või ka Fortet
1 küüslauguküüs
35 g röstitud metsapähkleid
50 g rapsiõli
sidrunimahla
meresoola
purustatud musta pipart

Pese ja vajadusel koori paksu koorega peet. Aseta iga peet fooliumitükikese peale, lisa igale peedile viilutatud küüslauku, meresoola, purustatud musta pipart, tüümianioksake ja rapsiõli. Mässi peedid fooliumisse ja küpseta 200-kraadises ahjus ca 1-1,5 h olenevalt peetide suurusest. Jahuta röstitud peedid. Peete võib ka keeta, kuid vähem vesised ja maitseküllasemad jäävad peedid just röstides.

Pesto jaoks lõika jahtunud peedid väiksemaks ja riivi juust. Rösti metsapähklid ja koori need. Küüslauguküüs riivi või pressi läbi purustaja. Pane kõik komponendid (ka õli ja maitseained) purustajasse ja jahvata ühtlaseks massiks.

Serveeri peedipesto näkileibade kõrvale. Peedipesto võib segada ka pasta hulka.

4 kommentaari:

  1. Ah, see on küll imeline, et Peeter tuli ja aega leidis! Nüüd pestot ja näkileibu tegema:)

    VastaKustuta
  2. Tõesti vahva, et Peeter Pihel teile tundi tuli. Natuke isegi kahju, et ma praktikatundidest ilma jäin, aga teooriatunnid olid nii nõrgad sel korral - vähemalt need, kuhu jõudsin - et lihtsalt ei olnud usku nendesse..

    Peedipestot olen veidi erineva retsepti järgi teinud juba aastaid, aga seda Pädaste näkileivaretsepti on küll tore näha. Olen neid paar korda poest ostnud ja imestanud, et kuidas nad küll need niiii õhukeseks saavad :)

    VastaKustuta
  3. Rahvusköökide kursus sai nüüd lõplikult läbi ja see oli tõesti tore üllatus, et viimane kord Peeter Pihel meile praktikatundi tegema tuli. Ta oli küll palju vaoshoitum ja vähem emotsionaalne kui oma köögis tegutsedes, aga sellegipoolest väärt kogemus. Pille, tuleb nõustuda, et teooriatunnid olid suhteliselt nõrgad, ma eeldasin ja ootasin rohkem sellelt koolilt. Aga praktikatunnid olid igaüks oma nägu või õigemini selle koka nägu, kes meid juhendas. Pelgalt nende praktikatundide pärast tasus seal käia.
    Praegu on mul veel pooleli sama kooli gurmeekursus, millel samuti tasub praktikatundidest parimaid kogemusi otsida.

    Näkileivad, mida tegime, ei ole muidu samad mooniseemnetega näkileivad, mida Pädaste pakendis poes müüakse. Samuti pole neid varem ei Pädastes ega Nehis saanud.

    VastaKustuta
  4. Aet, too põhikursus ja gurmeekursus (õigemini oli see küll a la carte kursus tol korral) on mul ammu läbitud. Viimaste praktikatunnid olid täitsa toredad!

    VastaKustuta