Toiduelamused Taimaal

Pikk vaikus toidublogis on tingitud sellest, et viibisin mitu nädalat Taimaal. Oma elamusi meeldib mulle kirja panna - nii kirjutan reiside ajal alati meie reisiblogi, kuid Taimaa toiduteema vajab eraldi peatükki toidublogis.
Bangkok ja tänavatoit
Meie reis algas Bangokis. Bangkokis puutub toiduga kokku sõna otsese mõttes igal sammul - tänavatoit on laialt levinud kogu linnas ning selle tarbijaskond on suur. Tsiteerin oma reisiblogist meie esimese päeva muljeid: "Tundub, et oma kastikese või käru peal võib tänaval toidu igaüks valmis meisterdada. Saab nii liha- kui kalavardaid, õlis juurvilju, riisi, vokke kui suppe. Toitu (sh kala, liha ja mune) hoitakse kausikestes lihtsalt õuetemperatuuril, kus on üle 30 kraadi sooja. Tundub, et see on vaid tundide küsimus, millal põhjamaa inimese organism sellele enam vastu ei pea. Tädike peseb samas tänavanurgas nõusid ning taldrikul järelejäänud riis voolab ühes heitvetega su jalgade eest läbi."

Tänavatoit Bangkokis

Söömine tänaval

Söömine tänaval

Lihavardad tänaval

Tänavatoit Bangkokis

Tänavakaubisteja lõpetab tööpäeva

Eestis olles ajab mul südame pahaks iga väiksemgi hügieenivääratus ning ma keeldun ostmast toitu sellistest kohast, kus ma vigu näen. Tai reisil olles ei saa nii mõelda, sest muidu lihtsat jääks nälga. Sellele, et puuviljamüüja lõikab sama käega puuvilju ja võtab raha vastu, tuleb lihtsalt mööda vaadata. Reisil olles suudan ma aga võtta selliseid nähtusi kohaliku eksootikana. Tuleb lihtsalt osata võtta vabalt ja mitte põdeda. Tagantjärgi võin öelda, et kuigi me puutusime selle reisi vältel igapäevaselt kokku meie mõistes toidu mittenõuetekohase käitlemisega, siis ühtegi kõhuhaigust ei saanud meist keegi. Võtan alati reiside ajal Gefiluse piimhappebakteri preparaati, mis tugevdab organismi loomulikku vastupanuvõimet ja suurendab kahjulike mikroobide eest kaitsvate antikehade teket, kuid ma pole kindel, et see kapslike 100%-line kaitse oleks.

Hiinalinna tänavad

Hiinalinna tänavad (Bangkok)

Hiinalinnas

Bangkokis on valdavad kanatoidud, kuna kana on väga odav. Nt riisi koos mõne kanakarriga saab osta tänavalt 80 eurosendi eest. Tiku otsas kanavarda (4-5 tükki kana küljes) saab kätte 20 eurosendiga. Suur banaanipannkook maksab meie rahas 60 eurosenti. Kotike tükeldatud puuvilju maksab 20 eurosenti (kotis 1 mango, veerand papaiat või kolmandik ananassi). Bangkokis avastasin toitudes huvitava taime nimega vesispinat (morning glory), mida ma algul silma järgi arvasin olevat aeduba. Ma ei saa öelda, et selle taime maitse oleks midagi väga erilist - taid ju maitsestavad toite nii tugevalt, et tooraine algupärast maitset ei tunne - pigem oli selle taime varte (süüakse ka lehti) tekstuur nii mõnusalt krõmpsuv (varred on seest õõnsad). Vesispinatit kohtas Tai toitudes päris sageli.

Kana

Suurlinnades kohtab loomulikult väga suuri kontraste. Nii, nagu on võimalik süüa meie mõistes väga odavalt ja kohalike moodi - närida mööda tänavat kõndides midagi kilekotist või einestada kusagil tänavanurgal plastmasstooli ja - laua taga, saab einet võtta ka pilvelõhkuja taevakorrustel noa ja kahvliga süües (taid ise söövad lusika ja kahvliga - lusikas täidab kahvli ülesannet ja kahvel noa oma).

Turud
Mulle tundus kogu Bangkok üks suur turg. Tänaval kauplemist on tõesti igal pool, kus me Bangkokis ringi käisime - müüakse enamasti toitu ja riideid. Hiinalinnas on kauplemisskaala veelgi laiem - on kõike, mis jääb võtmehoidjate ja arvutite vahepeale. Toitu loomulikult ka. Selline ongi kohalik igapäevane elu ja see pole kindlasti mitte vaid turistidele orienteeritud.
Tai linnades kohtab lisaks päevastele turgudele ka ööturge. Turgudel saab nii koha peal süüa kui ka toitu kaasa osta. Öösel on õhutemperatuur vähegi talutav, et ringi liikuda ja ka süüa. Ööturud on rahvarohked ja kohalike seas väga populaarsed. Kondasime ringi Chumphoni linna ööturul ning sõime seal ühes kohalikega. Ükski müüja sõnagi inglise keelt ei osanud.

Ööturg Chumphoni linnas

Ööturg Chumphoni linnas

Ööturg Bangkokis (Sathon)

Imelised Tai puuviljad
Tais ei saa üle ega ümber puuviljadest. Kõik, kes Tais käinud, õhkavad sealsetest puuviljadest vaid ülivõrdes. Proovisin nende nädalate jooksul ära väga palju puuvilju; palju ka selliseid, mille nime ma ei teadnud ega mida ma enne maitsnud polnud, kuid mu lemmikuteks jäid ikka ananass ja mango. Puuvilju müüakse Tais nii tervelt kui tükeldatult ja vähemalt linnades tundub, et just tükeldatud kujul kohtab puuvilju rohkem - selle sama tänavatoidu seas on puuviljamüüjad suures enamuses. Ananass võlus mind oma magusa maitsega juba esimesel päeval ja imekombel ei pane see keelt kipitama ega tekita mulle otsa ette külma higi, nagu Eestis müüdavad ananassid. Vaatamata sellele, et mul ananassist selline ebameeldiv reaktsioon ilmneb, söön ma ka Eestis olles ananasse üsna sageli. Tais olles sõin ma ananasse iga päev - olgu selleks kas hommik, lõuna või õhtu, ei suutnud ma ananassile vastu panna.

Ananassi, palun

Kui Bangkokis arvasin ma kogevat elu parimaid ananassiampse, siis ei osanud ma aimata, et on olemas veel maitsvamaid ananasse. Sellised kuldkollase koorega, vast korjatud ja päikesesoojasid. Esimese sellise ananassi peale sattusin, kui sõitsime autoga Bangkokist Phuketi poole (ca 900 km) ja tee ääres pissimispeatust tehes leidsin ananassipõllu kõrvalt just korjatud ananassikuhja. Mul oli vastupandamatu soov sellest "süllekukkunud" ananassikuhjast üks ananass kaas võtta ning sellest samast keelatud viljast kujunes minu jaoks kogu reisi kõige elamusterohkem ananassisöömine. Ananassi autosse tuues täitus auto esimestel minutitel tugeva ananassilõhnaga, kuigi koort avanud polnud. Ananass lõhnas läbi koore nii tugevalt ja nii ananassiselt! Eestis müüdavad ananassid on männikoore või hallituse haisuga, kui neid nuusutada. See leitud ananass oli oma ideaalsemais küpsusastmes, tilkus koorides mahlast, oli südamikuni päikesesoe (südamik oli nii pehme, et kõlbas süüa) ja maitses taevalikult. Seda maitset ei saa lihtsat sõnadesse panna…

Leitud ananassikuhi

Maanteeäärsetest müügikohtadest ostime me selle reisi jooksul veel palju ananasse ning nüüd teadsin ma juba, millist tasub valida.

Ananassid maantee ääres müügiks

Mangosid on Tais tõenäoliselt mitut sorti - rohelistest kollasteni (samas ei välista, et need on ka mango erinevad küpsusastmed). Need kõige kollasemad on loomulikult kõige maitsvamad. Olen kunagi nõrkenud Egiptuse mangodest, kuid Tai omad tunduvad siiski veel paremad. Samas nendest rohelistest mangodest tehakse Tais ühte imelist mangosalatit. Sellesse toitu pehme ja küps mango ei sobi. Teine kuulus salat on üliterav papaiasalat (taas toorest viljast valmistatud).

Arbuusid on head, aga Astrahani arbuusid on paremad. Maasikaid müüakse ka, kuid need on sama maitsega, nagu praegu Eestis müüdavad maasikad.

Kollased ja punased arbuusid (kollane maitses samamoodi nagu punane)

Maanteeäärne kaubandus

Banaane on alates sõrmepikkustest ja -jämedustest kuni hiiglaslike banaanideni välja. Banaanid on väga odavad. Banaan on vist vili, mis oma maitsega väga üllatada ei suuda. On head, aga ma ei ole kõige suurem banaani fänn.

Kummaline vili monthong durian (kuidas eesti keeles?)

Monthong durian lahtilõigatult

Draakonivili - välimus paljutõotavam kui maitse

Kui Tais mahla juua, tehakse see loomulikult värsketest puuviljadest koos viljalihaga ja taas oli ananass mu lemmik.

Ananassimahl

Phuketi saar ja mereannid
Meri ümbritseb Phuketi saart ning pakub söögiks imelisi mereande - nende värskus ja erilisus ahvatleb ning terve selle nädala, mis me Phuketil viibisime, sõime me igapäevaselt just mereande. Kalast sõime erinevaid ahvenaid - punane ja valge riffahven (red/ white snapper), meriahven (sea bass). Tihti saime valida elus kala akvaariumist, mis läks otse grillile. Kala on parimate maitseomadustega ja mõnusalt mahlane, kui see serveeritakse tervelt. Sõime küüslauguga grillitud kala, kala sidrunheina kastmes, kala magushapus kastmes ning just see viimane osutus mu vaieldamatuks lemmikuks, mida selle lummuses päris mitmel õhtul sõin. Magushapu kaste pole mingi Uncle Bensi sweat & sour kaste, vaid tehtud kohapeal värsketest viljadest ning mille sees olev magus Tai ananass on lihtsalt võrratu. Ja kuigi ma enne ei osanud kala magushapus kastmes ette kujutada, osutus just selline kooslus minu selle reisi lemmikuks (proovin ka kana magushapus kastmes).

Mereäärne restoran Phuketil Rawai piirkonnas

Kana magushapus kastmes

Kala magushapus kastmes

Kuivatatud kala

Ja loomulikult krevetid, mida pakuti Phuketis erinevas suuruses ja erinevates kastmetes. Proovisime ka erinevaid töötlusviise ja tõdesime, et grillimine muudab krevetid siiski pisut liiga kummiks ning aurutatud krevetid erinevates kastmes maitsevad paremini. Kastmeid oli sidruni, laimiga, sidrunheinaga, tamarindiga - kõik, mis on hapukas. Ka kreveti kevadrullid maitsesid snäkiks päris hästi, kuid üldiselt proovisin ma Tais friteeritud toitu vältida, kuna nägin neid kantserogeenseid süsimusta värvi õlisid, kus sees toitu friteeriti.

Krevetid sidrunheina ja küüslauguga

Karbid, veel elusad

Lobsterid

Üliväga maistes veel krabilihaga riis, mida sõin sageli hommiksöögiks ja vahel ka teistel toidukordadel. Suppe sai proovitud - kuulsad tom kha gai ja tom yam kung, millest viimane oli väga vürtsikas ja väga vale valik üheks hommikusöögiks. Pärast seda enam ei tahtnud.

Riis krabilihaga

Seletab nii mõndagi...

Tom kha gai

Ka kohalik mangosalat jäi meelde kui midagi väga maitsvat ning mida ikka mitmel õhtul sõin. Papaiasalat on tegelikult isegi rohkem levinud kui mangosalat ning sellele on lisatud tšillit kohalike maitsemeelte järgi. Tahtsin siiski selle ära proovida ja palusin tšilliga kokku hoida, kuid sellest salatist kujunes selline tuleneelamine, et kõik mu varasemalt söödud tšillikogemused kahvatusid selle kõrval.

Tai papaiasalat

Phuketis restoranis süüa on kordades kallim kui Bangkokis tänaval. Need on loomulikult võrreldamatud asjad ja ka toidud on täiesti erinevad. Samas saab meie hinnaskaalale pannes sellise imelise mereandidest õhtusöögi kätte ikka päris odavalt - meie kolme õhtusöök maksis tavaliselt kokku 35-40 € ja selle eest sai ikka kõike.

Kan Eang restorani grillköögi kokad (Phuket)

Krevetid tulel

Kuna Phuketi saar on turismipiirkond, siis kohtab seal väga palju söögikohti, mis mugavale ja konservatiivsele eurooplasele või ameeriklasele meeltmööda - nii leiab rannahotellide piirkonnast igal sammul pitsat, pastat ja burgerit pakkuvaid söögikohti. Järelikult on nende toitude vastu seal nõudlus, ega muidu neid nii palju poleks…

Viimasel päeval Tais olles kolasin ringi ühes Bangkoki suures raamatukaupluses, kus müüakse ka ingliskeelset kirjandust. Loomulikult ostsin kaasa ühe kokaraamatu Tai toitudest, et igatsuse korral Tai toitude vastu neid ise kodus järgi teha saaks.