Palavuse leevendaja - laimi-piparmündijook elik extra virgin mojito

On palav, aga ma ei kurda. Kuigi palavus võib olla kurnav, tiksub mu peas pidevalt mõte, et selliseid päevi on Eestis harukordselt vähe. Suvekummardajana püüan päikest kõikide meeltega - salvestan selle pruuni jumena kehale, talletan soojuse ja valguse hinge. Siis on talvekülmas ja –pimedas hea neist mälestustest energiat ammutada.

Jookidele olen oma toidublogis tähelepanu pööranud väga vähe. Kõik mu sõbrad ja tuttavad teavad, et ma ei tarbi alkoholi (jah, seega ei joo ka toidu kõrvale veini). Samuti ei joo ma kohvi, kohe üldse mitte. Sellised ei ole mu põhimõtted, vaid need joogid lihtsalt ei maitse mulle (ju ei alustanud siis piisavalt varases eas proovimist). Kummaline tunnistada, aga joogid on minu jaoks ebaolulised. Ma võiks vabalt elada ka nii, et tarbin joogiks vaid vett. Praegu suvel ei tulnud esimese hooga meelde, et septembrist maini ehk külmal ajal olen ma siiski hommikujoogina sõltuvuses astelpajuteest. Nii nagu veinisõbrad tunnevad veinide juures igat nüanssi ja kirjeldavad maitset, suudan mina seda teha vee puhul. Vesi, sh pudelivesi on väga erineva maitsega ja isegi tekstuuriga, samuti on kraanivesi erinevates kohtades (ka erinevates Tallinna piirkondades) väga erinevate maitsenüanssidega, ja seda ka kaevu- või allikavesi.

Nendel kuumadel päevadel võiks ma ka piirduda vaid külma veega, kuid Renee üllatas mind laimi-piparmündijoogiga. Jook on tehnoloogia poolest inspireeritud mojito’st, aga kuna sealt on võetud ära kaks komponenti, nimetan seda extra virgin mojito’ks (alkoholivaba mojito’t nimetatakse virgin mojito’ks). Kui rumm ja Sprite (või mullivesi) asendada vaid veega, tundub, et ega sellest joogist midagi head järgi jää, kuid siiski on tegu väga mõnusa värskendava joogiga, mida on eriti hea just palavusega juua.

Mojito tegemiseks, täpsemalt laimi pressimiseks ja piparmündi purustamiseks, on vaja spetsiaalselt nuia. Kuigi mu köögitarvikute sahtlist võib leida kõike, puudus mul siiski kollektsioonist spetsiaalne mojito nui. Katsed piparmünti blenderis purustada, tegid joogist sellise metsapoole välimusega nõiajoogi. Uhmri juures oleva marmorist nuiaga ei saa aga klaasis midagi purustada (pealegi on see liiga lühike). Niisiis võttiski Renee ühe puutüki, otsis netist välja mõõdud ning treis valmis ühe korraliku mojito nuia. Kui spetsiaalselt mojito nuia pole, saab ilmselt eraldi nõus (mitte klaasist) ka mõne muu nuiaga komponente purustada.

  

Vaja läheb (1 klaas):

pool laimi

1,5-2 tl rafineerimata roosuhkrut (suureteraline demerara)

ca 10 piparmündilehte

jääd (peaaegu klaasi täis)

vett

Lõika laimist viilud, poolita need ning pane viilud klaasi põhja. Kalla laimiviiludele rafineerimata roosuhkur (mida jämedakoelisem, seda parem) ning piparmündilehed. Pressi nuiaga laimiviiludest mahl välja, samuti mulju sellega piparmünti, et sellest maitset joogi sisse imenduks. Pane klaasi jääd (vähemalt 5 kuubikut) ning kalla peale vett. Suhkur joogi sees ei pea olema sulanud, just mõnus ongi, kui kõrrega saab suhu tõmmata veidi teralist suhkrut.

Mojito nui (pikkus peab olema selline, et klaasist väljaulatuv ots mahub kätte)