Talleke ja Pullike – reis tundmatusse maailma

Astun autost välja keset Õismäe paneelmaju, märkan parkimiskoha ääres purunenud autoakna kilde ja hunnikutes suitsukonisid. Nähtud märgid panevad mind vaatama, ega autosse pole jäänud asju, mida keegi endale võiks ihaldada. Natuke hirmus hakkab. Olen kõrvale kaldunud oma tavapärasest trajektoorist, see on hoopis teine maailm – justnagu polekski Eestis.

Õismäe pole tavapärane koht, kus toiduelamusi otsimas käiakse. Aga juba mõnda aega olen erinevatest allikatest kuulnud, et siiski on Õismäel üks kiiksuga koht - Talleke ja Pullike - kus saab imemaitsvat liha.

Talleke & Pullike Õismäel

Kohe Tallekesse ja Pullikesse sisse astudes saan aru, et see koht erineb kõikidest teistest Eesti söögikohtadest, kus mina käinud olen. Kalamaja söögikohtades kohtab valdavalt hipstereid, Tallinna fine dining restoranide seltskond on ka äratuntavate ühisjoontega, rääkimata GoSpaa homogeensetest klientidest. Aga see siin on midagi hoopis teistsugust - siin söövad kõrval laudades Kaur Kender ja Õismäe babuška, siia on kokku tulnud nii Jüri kui Juri (need ei ole kujundid, kõiki nimetatuid nägime). Eklektiline ja pisut slaavipärane sisustus; saame koha raske kangaga roosilise laudlinaga ümmarguse laua ümber. Alustuseks tellime vett. Oleks eeldanud, et sellises kohas sobib tuua lauale kannutäis vett, aga lauda saabub kvaliteetne klaaspudelis Acqua Panna mineraalvesi, mida pakutakse juua odavatest paksudest klaasidest. Mis koht see on – on see restoran või pubi või veel midagi muud! On sel üldse vahet? Aina enam tekib tunne, et ma ei ole Eestis, vaid kusagil reisil, aga ma ei tea täpselt, kus.

Usbeki karask, maitsevõi, lilleline laualina ja menüü - pilt räägib enda eest.

Lambaliha

Grillitud mais

Tallekese ja Pullikese menüü on pikk nagu Hiinakates – paksude kunstnahkkante ja kilede vahele on köidetud korralik “eepos”, mille läbilugemiseks kuluks ebamõistlikult palju aega. Laias laastus on menüüs esindatud kaks suunda - Usbeki köök ning Hispaania (või Brasiilia) liha grillimine, sekka mõned ülemaailmselt levinud toidud nagu Caprese, Caesari salat või Carpaccio.  Restoranis käies eelistan ma tõenäoliselt 90% juhtudest lihale kala ja mereande. Olen elanud ka perioode, kus ma söön liha väga vähe, toitunud peamiselt taimsest, kuid viimasel ajal on mul tekkinud suurem huvi ja isu (veise)liha vastu (veiselihaga katsetustest kirjutan peagi ka blogis). Seevastu Renee tellib umbes 90% juhtudest veiseliha – väga erineval kujul olenevalt sellest, mida restoranid pakuvad. Ma sageli maitsen ta juurest väheke ning enamasti tõden, et mõni amps on hea, aga suurt tükki ise süüa ei tahaks.

Tallekese ja Pullikese menüüs on mitmed isuäratavad kalatoidud (tervelt valmistatud kala) ning tavaliselt ma teekski valiku nende seast. Aga seekord otsustasin, et siin söön veiseliha ning valin toiduks Anguse veise Cube Roll Steak’i (antrekoot, mahlane marmorliha). Renee sööb Ribeye streiki (samuti antrekoodist), K ja M valivad sisefilee. Suur osa toite, sh lihad valmistatakse siin Josper tüüpi Hispaania söeahjus. Lisandeid liha juures pole, need tuleb eraldi tellida. Tellime lisaks grillitud köögiviljad. Laualt käivad veel läbi pannkoogid kalamarjaga, Usbeki pelmeenid, grillitud mais ja lambalihahautis (kuigi menüüs oli kirjas talle sisefilee, aga ma ei suuda uskuda, et keegi sisefileest hautise teeks) – aus ja maitsev toit. Aga kui tulevad lauda tellitud veiselihapalad, mõmisevad kõik rahulolust. Küpsusaste medium rare on antrekootide puhul super, rasvane marmortükk on minu arvates oluliselt maitseküllasem ja rohkem iseloomuga kui sisefilee, aga igaüks oli veendunud, et tegi õige valiku. Saiakorvis tuuakse lauda Usbeki karask, mis on meie mõistes lame pärmitaignast sai, peal seesamiseemned – koos maitsevõiga on need kuumalt suurepärased.

Cube Roll Steak (antrekoot)

Teenindus on väga asjatundlik – Eestis kohtab harva, kus klienditeenindaja on toitudega väga hästi kursis, oskab ka soovitada, kui vajadus. Meiega räägib ta perfektses eesti keeles, kõrvallaua rahvaga aga soravas vene keeles – ma ei saanudki aru, mis rahvusest ta on. 

Restoranis olles näeb ekraani pealt videot, kuidas Tallekese ja Pullikese köök toimib – kuna ekraan on meie lauast üsna kaugel ja häält ei kuule, näeb see helitus pildis välja nagu mõni Discovery Channel’i köögiteemaline saade. Uurime teenindajalt, kui palju siin inimesi tööl on, et sellise menüüga toime tullakse. Köögilugusid oskab meie laua teenindaja väga detailselt rääkida – Tallekeses ja Pullikeses on neli eraldi kööki – külm, kuum, Usbeki ja kondiitri. Inimesi köögis paarikümne ringis. Kondiiter alustab kell 6 ning ahjud on tema kasutada kella 12-ni (siis on ahjud liha jaoks) – teeb kõike ise alates lehttaignast kuni tortideni. Kuna saime teada, et ka Tallekese ja Pullikese magusamenüüsse on nii palju panustatud, otsustame neist mõned ära proovida. Valikusse jäävad Samsa – Usbekipärane lehttainast kirssidega täidetud pirukas, pistaatsiakreemiga kook ning Ussuuri mesi kuivatatud puuviljade ja pähklitega. Liha jääb siiski õhtu tipphetkeks. Minu jaoks ei saa olla magus kunagi parem kui soolane toit.

Hinnatase on äärelinna kohta üllatavalt kõrge - lihad umbes 15-20 €, magustoidud 5-7.50 €, aga kui mõelda, et me sõime siiski väga head liha ning käsitöökooke, siis on hinnad ausad. Sellise keskkonnavahetuse ja maitsereisi võtaks teinekordki ette – pealegi on ju see vaid veerand tunni kaugusel meie kodust.