Maasikaraamat ja maasikatoidud

Hiljuti valmis üks imeilus maasikateemaline kokaraamat "Oma maa maasikad", mis ilmus kõigile tasuta kättesaadavana e-raamatu kujul. Raamatu autoreid on palju-palju - nende seas suur hulk toidublogijaid ja ka päris kokkasid. Suur hulk autoreid teeb raamatu väga mitmekesiseks - kõigil on erinev käekiri ning oma lemmikud, mida välja tuua. Raamatust leiab nii magusaid kui soolaseid toite, kõigi ühendavaks lüliks see imeline mari - maasikas. Paar maasikaretsepti on selles raamatus ka minu sulest.

Kuigi maasikahooaeg on sel aastal juba praktiliselt läbi, ei jäänud kokaraamat järgmist maasikahooaega ootama, vaid ilmus kohe, kui maasikad toitudesse jõudsid, retseptid kirja said ja pildid klõpsitud. Maasikafestivalil parimaks maasikaks valitud Polka sort on küll juba lõppenud, kuid Sonata on veel täiesti turul saadaval ning kel mõni retsept meeli köitma hakkab, proovige kindlasti juba sel aastal järgi.

Mõnda raamatus figureerivat restoranikokkade toitu käisime toidublogija Kätriniga eile restoranides proovimas. Katsun enamasti pakutavasse toitu suhtuda eelarvamuseta, maitsta ka midagi sellist, mis minu jaoks väga ahvatlev ei tundu, kuna alati võib üllatuda. Nii olen isegi oma suurimat "vaenlast" hapukoort söönud (küll enda teadmata) ja toitu väga kiitnud :)

Eile alustasime Sushihousest ja kuigi mind pole ka kaks Jaapani reisi ega Jaapani koka koolitus sushisõbraks pööranud, olin eile kui puhas leht, eelarvamusteta. Peakokk Toomas Lember serveeris meile nelja erinevat maasikalisandiga sushit, mitme tooraine väga eestipärane. Eestis hõlpsasti saadava tooraine põhjal on Toomas Lember kokku pannaud ka sushiteemalise raamatu, mille me endale kingiks saime. Ja siis see juhtus - üllataval kombel sõin ma sushit esimest korda elus hea meelega. Eriti tahaks välja tuua suitsulesta ja maasikaga sushi. Ja ka kitsejuustu-maasika kooslus sushi vahel toimib! Sushihouses on suitsulõhe-maasika sushi selle kuu lõpuni veel saadaval, nii, et kel huvi, siis proovige järgi (või vaadake retsepti maasikaraamatust ja keerutage sushi kodus valmis).


Järgmisena maandusime Itaalia toitu pakkuvas Giannis - toidukohal on nii kohviku kui restorani pool. Meie jäime istuma viimasesse. Tundus, et kohal on kahte sorti põhiklientuur - esiteks Vene rikkurite kodused naised, kes käivad väärikas kohas teiste omasugustega söömas ja lobisemas ning ärilõunal meesteseltskonnad. Peakokk on rahvusvahelise kogemusega, kuid tagasihoidlik mees ning kuigi meil teda isiklikult näha ei õnnestunud, saabus köögist tema nägemuse järgi maasikaroog - pasta tiigerkrevettide ja maasikatega. Pasta oli serveeritud parmesanikorvis, lisandiks koorene maasikakaste, kus maasikat meenutas vaid õrnroosa värv. Tundus, et ka pasta sees olevad maasikad kaotasid kuumutades oma tugevad maitseomadused. Jään jätkuvalt arvamuse juurde, et maasikas on oma ideaalsemates maitseomadustes just toorel (st kuumutamata) kujul. Gianni tiigerkrevettide ja maasikatega pasta retsepti leiab ka maasikaraamatust.

restoran Gianni