neljapäev, 12. aprill 2012

Parmigiana di melanzane

Mu blogipostitused on nii hõredaks jäänud, sest mul on üks uus huvi tekkinud, millega ma praegu oma õhtuid sisustan. Nimelt olen vaikselt hakanud õppima itaalia keelt, kuna juba kuu aja pärast oleme Itaaliasse reisile suundumas. Mulle väga meeldib enne reise teha põhjalikku eeltööd - lugeda ja uurida selle maa kohta, kuhu minemas oleme, aga ühegi uue keele õppimiseni pole ma veel seni jõudnud. Itaalia keel on aga mind köitnud juba ammu ja mis seal salata, eks see toiduga seonduv sõnavara on selle huvi peamine põhjus. Itaalia keele hääldus ja eriti eessõnad tunduvad päris keerulised, kuid ma vähemalt loodan, et saavutan sellise taseme, et ma menüüsid lugedes saan enam-vähem pihta, millega tegu.

Täna aga pakun ma blogiski ühte Itaalia toitu - parmigiana di melanzane ehk baklažaane paremsaniga. Lisaks parmesanile on selles toidus oluline roll ka mozzarella juustul, aga millegipärast seda toidu teada-tuntud nimes ei mainita. Mingi piirkonna autentsust selle retseptiga taga ei aja - tomatikaste on kokku keedetud oma maitse järgi ja parmesan on toidule lisatud alles hiljem. Aga kooslus baklažaan-tomat-juust on minu jaoks lihtsalt vastupandamatud ja sellist toitu süües mina nurrun.

Vaja läheb (2-le):
1 keskmine baklažaan
oliiviõli
1 sibul
ca 10 cm jupp varssellerit
3 küüslauguküünt
ca 300 g purustatud tomateid
värsket basiilikut
1 tl muscovado suhkrut
meresoola
purustatud musta pipart
125 g mozzarella juustu
soovi korral peale veel mõned kirsstomatid

Serveerimiseks:
parmesani juustu
rukolat

Lõika baklažaan viiludeks; soovi korral koori baklažaan eelnevalt. Mind baklažaani nahad toidu sees ei häiri, aga kellele need ebameeldivad tunduvad, võib naha eemaldada. Järgnevalt tuleb baklažaan eelküpsetada. Seda võib teha pannil rohkes õlis praadides ning seejärel baklažaaniviilud köögipaberil nõrutada. Aga võib ka baklažaanid pealt õliga kokku pintseldada ja kas ahjus, grillpannil või (toa)grillil need küpsetada. Küpsetatud baklažaanid peaksid jääma pehmed, aga mitte tõstmisel lagunevad. Lao osad küpsetatud baklažaanid ahjuvormi põhja, jahvata peale soola ja pipart.

Keeda tomatikaste. Suvel võib kastet teha loomulikult värsketest tomatitest, aga praegusel aastaajal sobivad hästi purustatud purgitomatid (mulle meeldivad Rimis müüdavad ökosarja tomatid). Prae oliiviõlis mõned minutid õhukesi sibula-, küüslaugu- ja varsselleri viile, lisa purustatud tomatid ning hauta ca 10 minutit. Maitsesta värske basiilikuga, lisa ka väheke soola ja suhkrut ning musta pipart. Kalla pool tomatikastmest esimesele kihile baklažaanidele, lõika peale mozzarellaviilud (terve kogus) ning kata teise kihi baklažaanidega (neile samuti soola ja pipart peale) ning kõige peale teine kiht tomatikastet ja soovi korral veel mõned kirsstomatid. Küpseta 200-kraadises ahjus umbes 30 minutit.

Serveerimisel puista peale rohkelt parmesani ja lase juustul kuumuses sulada. Rukola sobib ka juurde.

9 kommentaari:

  1. Väga vähesed asjad tekitavad minus sellist kirge nagu seda on Itaalia toit. Möödunud suvel õnnestus meil samuti teha ringkäik Itaalias ja parimad toidupalad hankisime kohalike väikeste mägikülade poodidest. Kui autokülmik nii väike poleks olnud, oleks toonud kilode/liitrite viisi head paremat kaasa. Aga selle toidu prooviks küll ära, seda enam et siin pole liha:) Jõudu! Maarja

    VastaKustuta
  2. Räägitakse,et oma varju eest ei põgene.No,me igaüks saame sellega hakkama,kuid asja teeb keerulisemaks ja mõrudaks...eluohtlikuks HÜPERINFLATSIOON !!!
    Dublinis viie päeva bussi pilet veel eelmine aasta maksis 20 eurot...Jõulude ajal 21,tänaseks maksab 23 eurot...
    Diisli ja bensiini hind kerkib iga päevaga.
    Kuidas sõja olukorras riigis rahu säilitada?
    Milliseid roogasid pakute sõjalastele?

    VastaKustuta
  3. Tubli tüdruk, itaalia keel on elementare per la culinarista :-) Ilus kõla, lihtne hääldus (kui paar nõksu kätte saad) ja tolku palju isegi siis, kui ei ole Itaalias kohapeal.
    Mitte et ma Wikipediat eksimatuks allikaks peaksin, aga siin sulle mõnus harjutusülesanne: perché si chiama "Parmigiana".
    http://it.wikipedia.org/wiki/Parmigiana_di_melanzane

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma tänan selgituste eest, Liina. Ilma, et ma google'i tõlget kasutaks, saan juba teksti poindile enam-vähem pihta :)
      Aga ma ei teadnudki, et sa itaalia keelt räägid!

      Kustuta
  4. :-D muidugi räägin ma itaalia keelt, aga ainult peale pudelit chiantit. ilma chiantita ma ei räägi, küll aga loen ja saan aru :-D
    ega ma ei tahtnudki sulle selgitust jagada, vaid pigem näidata, et itaalia keel (siinkohal ei räägi me muidugi mitte Dante tekstidest, vaid köögiajakirjadest) on innuka tegelemise korral üsna lihtsalt omandatav. ma olin enam kui kindel, et kui sa juba siin blogis oma õppimist mainid, saad ka selle wiki-nupukesega hakkama :-)
    järgmine kord, kui näeme, siis parliamo italiano, ükskõik kas chiantiga või ilma :-P

    VastaKustuta
  5. tundub täiega isuäratav!!!!!!:)

    VastaKustuta
  6. tegime seda eile ja no tõesti oli suurepärane! isegi laps sõi!

    VastaKustuta