
Vaja läheb:
200 ml vahukoort
200 ml piima
0,5 dl suhkrut
1 munakollane
0,5 dl kanget kohvi
0,75 dl rosinaid
2 spl heledat rummi
Raamatus oli jäätisetegemise õpetuses kirjas, et suhkur tuleb tilga veega potis sulatada ning keeta nõrgal kuumusel nii, et lusikaga tõstes hakkaks see venima - seejärel tuli lisada suhkrule peene joana munakollane. Minu esimene äpardus juhtus kohe - ma küll püüdsin ühe käega valada ja teisega segada, kuid ikka hakkas munakollane tükki tõmbama, sest suhkrutemperatuur on ju kõvasti üle 100 kraadi. Kallasin saadud segu läbi peene sõela, et munakollasetükikesed sellest eemaldada. Seejärel tuli valada sisse kohv ning jahutada maha, alles seejäerel tuli sisse segada vahukoor. Originaalretseptis piima üldse polnud; minule aga tunduvad puhtast vahukoorest tehtud jäätised liiga rammusad, seega kasutan tavaliselt lisaks vahukoorele ka piima. Mul on ka enne mõned jäätised "metsa" läinud, olen nuputanud neid põhjuseid - nt on mõnikord jäätisest jäänud suulakke paras külm rasvakiht - olen arvanud, et see on kas liiga rasvasest toorainest või kuumutamata piimast/koorest. Seetõttu lisasin vahukoore ja piima koheselt potis valmistatud segule ning lasin peaaegu keema - tõstsin rõdule jahtuma ning jahutasin ca 1 h, seejärel valasin segu jäätisemasinasse ning panin jäätise moodustuma. Üks viga, mida ma varasematel jäätisetegudel olen ka teinud, on sellesse tükkide (kas rosinate või purustatud pähklite) lisamine koheselt, kui piima-kooresegu jäätisemasinasse panen - sel juhul hakkavad rasvaosakesed moodustuma ümber tükikeste ning jäätise konsistents on mure, üldsegi mitte kreemjas. Lasin seetõttu jäätisel masinas peaaegu valmis saada ning alles siis lisasin rummis leotatud rosinad (rumm oli nende sisse imendunud umbes kahe tunniga). Panin uuesti jäätisemasina käima ning kui veidi aja pärast vaatama läksin, nägin, et ei tule sellest seekord õiget jäätist - juba jäätisemasinas see murenes. Mõtlesin, et äkki läheb sügavkülmas olukord paremaks ning panin anuma ca üheks tunniks sügavkülma - välja võttes oli olukord veel hullem - täesti mure jäätis, kui kahvel sisse pista, siis tundus, nagu oleks hästi vesine, samas süües kleepus suulakke nagu väga rasvane amps. Ma siiani pole kindel, mida ma valesti tegin - olen ma ju ka tükkidega jäätiseid saanud teha väga häid ja kreemjaid. Ma proovin leida ebaõnnestunud jäätiste ühisosa, kuid ikka ei pane suurt pilti kokku, mida kindlasti teha ei tohiks. Kui ma seda jäätist tegema hakkasin, siis imestasin ka, et sellesse käib sisse vesi - see siis kohvina; mõtlesin, kuidas käitub vesi jäätises; mõtlesin isegi, et äkki teeks hoopis piimast kohvi ja kurnaks pärast ära... Kui keegi teab, palun jagage nõu. Maitse poolest oli jäätis muidu päris hea, oli tunda parajalt kohvimaitset ning õrnalt rummiseid rosinad olid ka väga mõnusad, kuid kreemjas see jäätis kahjuks polnud. Kohvijäätis läheb igal juhul kordamisele, tõenäoliselt ilma lisanditeta, kuid tahaks ikka selle vea üles leida, mis valesti läks.
Soovitan koduse jäätise armastajatele osta Ben&Jerry's "Homemade Ice Cream & Dessert Book". Tore raamat lugemiseks ja sealt leiab hulgaliselt nippe koduseks jäätisevalmistamiseks. Muuhulgas ka kohvkonsentraadi valmistamiseks.
VastaKustutaMina sain oma ebayst
VastaKustuta