Minu nõrkushetked - teeme ise croissante

Croissant (eesti keeles sarvesai) on minu jaoks üks suurimaid nõrkusi, mis mind alalõpmata isutab ning millest ma pean end mööda vaatama sundima. Esiteks - õige croissant valmistatakse lehttainast, mis on väga rasvane, teiseks - selleks rasvaks on pahatihti hüdrogeenitud taimne rasv (transrasvad) ning kolmandaks on ka ülejäänud koostis pehmelt öeldes kirju. Ühesõnaga - kaugel tervislikkusest. Aga mul on nõrkushetki ja ma vajan aeg-ajalt ühte croissanti.

Üldiselt tunnen ma hea (siinkohal pean silmas maitset ja tekstuuri) croissandi välimuse järgi ära, kuid ühtegi lemmik-kohta, kust saab alati kindla peale häid croissante, ma veel Eestist leidnud pole. Tea, kas siin osataksegi neid Prantsusmaalt pärit pagaritööstuse parimaid palasid perfektselt küpsetada. Õige croissant pole lihtsalt sarvekujuline sai, vaid on kihiline, krõmpsuv-pudenev ja seest õhuline küpsetis. Croissante valmistatakse mitmesuguste täidistega, kuid minu jaoks eksisteerivad vaid kas puhtad võicroissant'id või juustucroissant'id.

Ei mäleta, miks mul need croissandid jälle meeli erutama hakkasid, aga kusagilt tekkis mõte valmistada need algusest lõpuni ise. Seega tuli valmistada pärmi-lehttainas. Jah, muidugi saab ka poe tainaga, aga see pole põnev ja tooraine pole samuti kiita.

Lehttainast olen ka varem valmistanud, kuid sel korral lugesin ja uurisin ning vaatasin veel mitmeid videosid, pannes nii mõndagi kõrva taha. Taina koostises tegin veidi omaloomingut, kuna mulle tundus mitmes tainas suhkru kogus liiga suur - mina aga tahtsin soolaseid croissante. Jahu-või-piima vahekord ja voltimisõpetus on pärit siit videost. Proovisin igat etappi ka pildistada, kuna pelgalt kirjutatud jutu põhjal jääb lehttaina voltimine veidi segaseks ja on raskesti jälgitav.

Aega on selleks toiminguks kindlasti vaja varuda - tainas tuleb valmistada küpsetamisele eelneval päeval ning see vajab kihtide tekkeks mitmed korrad rullimist. Nii, kes teevad kaasa? Alustame.

Vaja läheb (umbes 20 tk):
500 g nisujahu
9 g kuivpärmi
0,5-0,75 tl meresoola (kui kasutad ilma soolata võid, lisa soola rohkem)
1 sl rafineerimata roosuhkrut
300 ml toasooja piima (mitte üle 30 kraadi)
40 g võid

300 g võid (kasutasin Valio soolast võid)
nisujahu tööpinnale
määrimiseks 1 muna + 2 spl vett


1. Lahusta kuivpärm toasoojas piimas. Kui võtad piima külmkapist, soojenda seda kergelt potis või lisa külm piim potis sulatatud võile, kuid vedeliku temperatuuri ei tasu liiga kõrgele  (üle 40 kraadi) lasta, kuna muidu kaotab pärm oma toime.  Lisa nisujahule sool ja suhkur ning sega vedela segu hulka. Sõtku mass ühtlaseks tainaks kas käsitsi (ca 10 min) või köögikombaini abiga.

2. Jäta tainas rätikuga kaetud kaussi (või kaanega suletud Tupperware potti) kerkima ca 1,5-2 tunniks.

3. Tõsta ülejäänud või (300 g) toasooja ning rulli toidukile vahel lamedaks. Pane võiplaat rullituna ja kile vahel külmkappi.

4. Sõtku kerkinud tainas maha ning rulli lamedaks (ovaalseks või ristkülikukujuliseks). Aseta taina keskele lamedaks rullitud või ning keera taina servad ühelt ja siis teiselt poolt või peale. Keera tainast 90 kraadi - nii, et lahtised otsad jäävad üles ja alla. Rulli tainast vaid pikkupidi ja jälgi, et või vahelt välja ei tuleks. Lapi tainas taas kolmeks ning pane kile sisse mähituna külmkappi vähemalt pooleks tunniks tahenema.

Aseta taina vahele rullitud võiplaat

Lapi tainas kokku - üks külg või peale...

... ja teine külg või peale

Rulli tainas pikkupidi lamedaks (ristkülik)

Keera kolmeks kokku (nagu eelnevalt võid kattes)

5. Võta külmkapis olnud tainas taas ette nii, et lahtised otsad jääks üles ja alla ning rulli tainas pikkupidi lamedaks. Hea on kasutada rasket (ja külma) taignarulli - olgu see kas puust või marmorist (TW plastmassrull siin ei tööta). Lapi rullitud tainas taas kolmeks ning pane kile sisse mähituna külmkappi vähemalt pooleks tunniks tahenema.

Jätka külmas olnud taina rullilist sellisest asendist (taas tarvis tekitada ristkülik)

6. Korda poole tunni pärast toimingut nr 5 ning jäta tainas nüüd üleöö külmkappi.

7. Järgmisel hommikul võta tainas ette laiupidi (nii, et lahtised otsad jäävad paremale ja vasakule. Lõika tainas keskelt pooleks (teise poole võid sügavkülmutada või valmistada hiljem analoogselt esimesega). Nüüd peaksid lahtilõigatud osal nägema lehttaina kihte. Rulli tainas piki lehttaina kihte võimalikult pikaks ristkülikuks (teistpidi ära üldse kihte venita ega rulli).

Järgmisel hommikul peaksid nägema lahtilõigatud tainal voltimisest tulnud kihte

Rulli tainas piki tekkinud lehti ristkülikuks

8. Lõika tainaribast kolmnurgad ning keera kolmnurgad alates laiemast poolest rulli. Kui soovid croissante täidisega (nt juust või šokolaad), pane täidist veidi kolmnurga laiemasse ossa ja keera rulli.

Lõika rullitud tainas kolmnurkadeks

Keera alates laiemast otsast rulli

Jäta ahjuplaadile tunnikeseks kerkima

9. Lase croissantidel umbes 1 h küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadil kerkida. Seejärel määri ettevaatlikult pealt muna ja vee seguga ning küpseta 200-kraadises pöördõhuga ahjus umbes 15 minutit (kuni saiad on pealt kuldsed).

15 minutit ahjus ja kuldsed sarvesaiad valmis

10. Rõõmusta, et said hakkama ja naudi croissante.

Tomatisupp Jamie ainetel

Tomatihooajal maitsevad mulle korralikud mullas kasvanud kodumaised lihatomatid kõige rohkem just leiva peal süües. Endal algaja aiapidajana sel aastal veel kasvuhoonet pole, kuid järgmisel aastal plaanin selle rajamiseni jõuda. Tomatitega varustavad mind enamasti nii minu kui mehe vanemad.

Sõbranna tõi mulle aga sel nädalal rohkem tomateid, kui niisama ära süüa jõuaks - seega tuli nendega midagi ette võtta. Sai tehtud nii pastakastet kui tomatisuppi. Tomatisupp valmis Jamie Kokakooli raamatust ühe tomatisupi ainetel.


Vaja läheb:
2 porgandit
2 vart varssellerit
2 sibulat
2 küüslauguküünt
jupp tšillit
oliiviõli
ca 8-10 keskmist tomatit
kana- või köögiviljapuljongit (kiireteks olukordadeks ökopuljongikuubikust)
ca 1 l vett
meresoola
piprasegu
punt peterselli
punt basiilikut

Peale:
krutoone ja/või praetud peekonit
basiilikulehti

Kuumuta potis õli, lisa sinna järjest hakitud porgandid, varssseller, sibul ja küüslauk. Hauta vahepeal segades umbes 10 minutit. Lisa hakitud tomat ja hauta veel umbes 5 minutit. Seejärel lisa puljong ning keeda madalal kuumusel ca 10 minutit. Lisa hakitud petersell ja basiilik, maitsesta vajadusel soola ja pipraga. Püreesta supp sauseguriga või blenderis. Serveeri krutoonide või peekoniga.

Metspähklitega beseeküpsised

Operatsioon: likvideerime munavalgeid.
Minul läheb munakollaseid toitudes tarvis oluliselt rohkem kui munavalgeid. Järjekordne munavalgete ülejääk sai sel korral realiseeritud beseeküpsiste näol. Maitseks sisse veidi metspähkleid. Mina ise beseed väga ei armasta, aga mul on kodus üks väike maiasmokk, kellele maitseb besee igal kujul.


Vaja läheb (2 plaaditäit):
3 munavalget
150 g peeneteralist rafineerimata roosuhkrut
35 g purustatud metspähkleid

Vahusta munavalged koos suhkruga tugevaks läikivaks vahuks. Purusta metspähklid köögikombainis (koorida pole vaja). Sega purustatud metspähklid vahustatud munavalgete hulka ning nirista tordipritsiga küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile väikesed tupsukesed. Küpseta umbes 1,5 h 85-kraadises pöördõhufunktsiooniga ahjus. Küpsised jäävad krõbedad.

Toidublogijatega Põhjaka mõisas

Siit nurgast ja seal nurgast keskpõrandale kokku ehk ühel õhtul asusid teele toidublogijad Tallinnast, Tartust ja Pärnust, et kohtuda täpselt keset Eestit Põhjaka mõisas. Geograafiline keskpunkt polnud küll eesmärgiks omaette - selline seltskond sõidab kohale ikka toidulõhna peale.

Tuuli oli varem Põhjaka kokkadega rääkinud ja palus meile kokku panna erimenüü Põhjaka parimatest paladest - pigem väikesed portsud ja rohkem käike oli meie kõigi soov.

Et Põhjaka mõis on menukas söögikoht, tõestas vaatepilt, mis avanes sinna kohale jõudes - neljapäevasel õhtupoolikul oli mõis sööjaid täis; vaid eelnevalt broneeritud laud ootas meid. Pole ime, sest kuuldus heast söögikohast on levinud kulutulena ning ilma reserveerimata siia lauda alati ei saa.

Kohale oli saabunud 14 toidublogijat - enamusi neist olin varasematel ühisüritustel juba kohanud, kuid vist kõigi jaoks oli see esmakohtumine meie virtuaalse tuttava Juciga, kes hetkel Eestis viibib.

Kõik söödav tuleb jäädvustada...

Esmalt serveeriti meile värske salat kohupiimajuustu ja murakamoosiga; lauale toodi ka Põhjaka leib. Mõnus kerge ja värske amps alustuseks; murakamaitse salatikastmes polnud küll selgelt äratuntav.


Järgnes haugileem vutimuna ja rohelise sibulaga - väga selge ja intensiivse haugi maitsega puljong, mille sees suussulavad vutimunad ja värske ürdid. See oli tõeline maitseüllatus! Kõrvale armsad "lillepotisaiad". Kokalt puljongi nippe järgi uurides selgus, et tegu on allakeedetud puljongiga - sellest ka intensiivne maitse.

Järgmine käik - kukeseenekaste värske kartuliga - lihtne aga eriline. Kaste oli heas mõttes huvitav oma kergelt magusa maitsenüansi poolest, kuid vaatamata treenitud maitsemeeltele ei suutnud keegi blogarditest selle maitse tekitajat ära arvata. Kokalt saime teada, et koorese kastme sees on lambalihapuljongit, tüümiani ja koriandrit.

Järgnes kerge vahepala - jääs mustikaamps. Maitses nagu jääs mustika toormoos.

Aga see pole veel kõik. Lauda saabus veiseselg praetud suvikõrvitsa ja tomatiga. Ja kuigi kõht oli juba päris täis, maitses kõik pakutav hea.

Ja siis legendaarne Põhjaka Napoleoni kook. Napoleoni kohta ebatavaliselt krõbedad kihid, mitte liiga magus kreem ja punased sõstrad - ideaalne kooslus. Tekkis tahtmine taas ise Napoleoni kodus teha proovida. Kui vaid oskaks nii…

Pärast õhtusööki lubati meil veel Põhjaka kööki piiluda. Poisid teevad kogu toidu puuküttega pliidil, mille nad ise ehitasid.

Põhjaka mõisa köögis

Kuigi enamus väljaspool Tallinna söögikohtade toitude hindamisse tuleb teatud koefitsiendiga suhtuda, siis Põhjaka toidud ületasid ootusi. Teekond vanasse mõisa tasus ette võtta. Lugege Põhjaka mõisa kodulehelt ka selle saamislugu - see on väga armas ja südantsoojendav.

Tänud Põhjaka kokkadele toiduelamuste ja toidublogijatele lõbusa seltskonna eest.

Maasikaraamat ja maasikatoidud

Hiljuti valmis üks imeilus maasikateemaline kokaraamat "Oma maa maasikad", mis ilmus kõigile tasuta kättesaadavana e-raamatu kujul. Raamatu autoreid on palju-palju - nende seas suur hulk toidublogijaid ja ka päris kokkasid. Suur hulk autoreid teeb raamatu väga mitmekesiseks - kõigil on erinev käekiri ning oma lemmikud, mida välja tuua. Raamatust leiab nii magusaid kui soolaseid toite, kõigi ühendavaks lüliks see imeline mari - maasikas. Paar maasikaretsepti on selles raamatus ka minu sulest.

Kuigi maasikahooaeg on sel aastal juba praktiliselt läbi, ei jäänud kokaraamat järgmist maasikahooaega ootama, vaid ilmus kohe, kui maasikad toitudesse jõudsid, retseptid kirja said ja pildid klõpsitud. Maasikafestivalil parimaks maasikaks valitud Polka sort on küll juba lõppenud, kuid Sonata on veel täiesti turul saadaval ning kel mõni retsept meeli köitma hakkab, proovige kindlasti juba sel aastal järgi.

Mõnda raamatus figureerivat restoranikokkade toitu käisime toidublogija Kätriniga eile restoranides proovimas. Katsun enamasti pakutavasse toitu suhtuda eelarvamuseta, maitsta ka midagi sellist, mis minu jaoks väga ahvatlev ei tundu, kuna alati võib üllatuda. Nii olen isegi oma suurimat "vaenlast" hapukoort söönud (küll enda teadmata) ja toitu väga kiitnud :)

Eile alustasime Sushihousest ja kuigi mind pole ka kaks Jaapani reisi ega Jaapani koka koolitus sushisõbraks pööranud, olin eile kui puhas leht, eelarvamusteta. Peakokk Toomas Lember serveeris meile nelja erinevat maasikalisandiga sushit, mitme tooraine väga eestipärane. Eestis hõlpsasti saadava tooraine põhjal on Toomas Lember kokku pannaud ka sushiteemalise raamatu, mille me endale kingiks saime. Ja siis see juhtus - üllataval kombel sõin ma sushit esimest korda elus hea meelega. Eriti tahaks välja tuua suitsulesta ja maasikaga sushi. Ja ka kitsejuustu-maasika kooslus sushi vahel toimib! Sushihouses on suitsulõhe-maasika sushi selle kuu lõpuni veel saadaval, nii, et kel huvi, siis proovige järgi (või vaadake retsepti maasikaraamatust ja keerutage sushi kodus valmis).


Järgmisena maandusime Itaalia toitu pakkuvas Giannis - toidukohal on nii kohviku kui restorani pool. Meie jäime istuma viimasesse. Tundus, et kohal on kahte sorti põhiklientuur - esiteks Vene rikkurite kodused naised, kes käivad väärikas kohas teiste omasugustega söömas ja lobisemas ning ärilõunal meesteseltskonnad. Peakokk on rahvusvahelise kogemusega, kuid tagasihoidlik mees ning kuigi meil teda isiklikult näha ei õnnestunud, saabus köögist tema nägemuse järgi maasikaroog - pasta tiigerkrevettide ja maasikatega. Pasta oli serveeritud parmesanikorvis, lisandiks koorene maasikakaste, kus maasikat meenutas vaid õrnroosa värv. Tundus, et ka pasta sees olevad maasikad kaotasid kuumutades oma tugevad maitseomadused. Jään jätkuvalt arvamuse juurde, et maasikas on oma ideaalsemates maitseomadustes just toorel (st kuumutamata) kujul. Gianni tiigerkrevettide ja maasikatega pasta retsepti leiab ka maasikaraamatust.

restoran Gianni

Tallelihašašlõkk

Nõmme turu lambalihaputkas jäid silma väga ilusa lihaga talle kintsuliha tükid. Suvel sööme liha praktiliselt vaid grillituna ning ka tallest valmis üks järjekordne šašlõkk. Minu arust olid antud retsepti järgi tehes maitsed väga hästi paigas; Renee oli grillitud tallelihast lausa vaimustuses ja ootab peagi kordust. Sõime tallelihašašlõkki koos noore peedi-rukolasalatiga - ideaalne maitsete kooslus ja imeilus suveõhtu kodu terrassil.

Vaja läheb:
ca 600 g talle kintsuliha
3 küüslauguküünt
1 mugulsibul
2 sl tomatipastat
2 sl palsamiäädikat
4 sl (oliivi)õli
1 tl tumedat muscocvado suhkrut
0,5 tl tšillihelbeid
1 tl meresoola
purustatud musta pipart
peotäis värsket rosmariini ja koriandrit

Minul oli šašlõki valmistamiseks talle kintsuliha kõige ülemine tükk - see on hea ja pehme liha. Lõika talle kintsuliha umbes 2x2 cm tükkideks. Parem on lõigata väikesed tükid, kuna muidu ei küpse läbi ja hakkab pealt kõrbema. Eemalda lihalt rasv ja kelmed ning kasuta šašlõkiks vaid taiseid tükke (tallel küll polegi eriti rasva, kuid lambarasv annab üldiselt ebameeldivat kasukamaitset). Aseta lõigutud lihatükid anumasse, kuhu tuleb ka marinaad (soovitavalt mitte plastmassist nõu). Tükelda mugulsibul ja küüslauk ning aseta lihatükkide vahele, lisa ka tomatipasta, palsamiäädikas, õli, meresool, purustatud must pipar, veidi tšillit, muscovado suhkrut ning hakitud värske rosmariin ja koriander. Sega või mudi marinaad lihatükkide ümber ja vahele ning jäta üheks ööks marineeruma.
Grillimine jäta asjatundja hoolde (mina ise kunagi ei grilli, küll aga valmistan alati toidu grillimiseks ette). Aja marinaadis seisnud liha tihedalt vardasse ja grilli kuumadel sütel ca 15 minutit; vahepeal võib liha õllega kasta.

Meeletult mustikane mustikakook

Täna valmis üks tõeliselt mustikane mustikakook, mis pole veel täielikult jahtudagi jõudnud, aga juba ma kirjutan retsepti üles ja jagan seda blogis. Jahtuda pole jõudnud ka mu emotsioonid, kuna kook tuli välja tõeliselt maitsev ja mis mind imestama pani - siis imekombel ei voolanud selle täidis laiali.
Mulle väga maitsevad koogid, milles on "ebaproportsionaalselt" palju marju, kuid sageli kipuvad need koogid liiga vedelad olema. Tundub, et proovitud kogus kartulitärklist ning imeõhuke hapukoorekiht koogi peal hoidsid kooki kenasti koos.

Kogused 20 cm läbimõõduga vormi jaoks
Tainas:
85 g võid
2 dl nisujahu
2 sl rafineerimata roosuhkrut
lusikaotsaga meresoola
vajadusel niisutamiseks 1 sl vett

Täidis:
350 g mustikaid
3/4 dl - 1 dl rafineerimata roosuhkrut
1 kuhjaga sl kartulitärklist
100 g hapukoort
1 tl vaniljesuhkrut

Suurendades kõikide komponentide koguseid kolmandiku võrra, on kook sobilik 26 cm läbimõõduga (lahtikäivasse) koogivormi või 28 cm läbimõõduga madalasse pirukavormi.


Tainast võib valmistada köögikombaini abiga, pannes kõik komponendid masinasse ning vuristades lõiketeraga ühtlaseks massiks. Kuna tegin väikese, 20 cm läbimõõduga vormi mahutuva koogi, siis ei hakanud köögikombaini selle pärast määrima ning hakkisin taina käsitsi valmis. Minul on muretaina hakkimiseks üks huvitav "konks", mis on ka siin all pildil. Mu ema on samasuguse konksuga alati tainast valmistanud ning teades, kui hõlpsasti sellega tainas valmib ja kuidas ma seda konksu pikalt otsinud olen (seda ei müüda enam kusagil poodides), oli mu vanaema nõus enda nõukaajast pärit konksu mulle loovutama. Külm või, suhkur, sool ja jahu kaussi ning hakkides muretainas valmibki. Kui tundub liiga kuiv, võib veidi vett sisse tilgutada. Valmis tainast tuleb hoida vähemalt pool tundi kile sees külmkapis ning seejärel suruda ühtlase kihina lahtikäiva koogivormi põhja ja äärtesse. Koogivormi põhja on soovituslik panna ka küpsetuspaber, et kooki oleks hiljem lihtne teisele alusele libistada. Põhja küpsetada 200-kraadises ahjus ca 10 minutit. Samal ajal sega hapukoor 1 sl suhkru ja vaniljesuhkruga. Mustikad sega kartulitärklise ja ülejäänud suhkruga. Kalla mustikad eelküpsetatud koogipõhjale ning määri pealmisele kihile magus hapukoor. Küpseta 200-kraadises ahjus ca 20-25 minutit (jälgi, et hapukoor ei pruunistuks). Mina nautisin kooki leigelt, isegi siis ei vajunud täidis laiali, vaid seisis kenasti koos.

Baklažaanivorm tomati ja mozzarellaga

Baklažaanid on praegusel ajal nii pringid ja õiges küpsusastmes, et kohe kutsuvad ostma. Ühte jahedamasse suvepäeva sobib hästi baklažaanivorm, mis küpsetatud rõõsas koores. Et baklažaanist õiget mõnu tunda, peab see olema hästi läbi küpsetatud. Seega praadisin ka vormi sisse minevad baklažaanid enne õlis läbi. Kes suveajal kaloreid kardab, peaks seda toitu pisut pelgama, kuid need, kes seda vormi söönud, lakuvad hiljem pannigi puhtaks ja teevad nende maitsete lummuses sama toitu peagi uuesti.

Vaja läheb (3-4-le):
2 baklažaani
rohkelt praadimisõli
meresoola
purustatud musta pipart
250 g purustatud tomateid
2-3 küüslauguküünt
värsket koriandrit, peterselli ja/või basiilikut
125 g mozzarella juustu
ca 150 ml rõõska koort (mida rasvasem, seda maitsvam)
peale puistamiseks pecorino või parmesani juustu

Viiluta baklažaanid pikkupidi ca 0,5 cm paksusteks viiludeks. Prae viilusid mõlemalt poolt rohkes õlis, kuni need muutuvad kergelt vetruvaks. Kuumuta pannil purustatud tomatid, lisa hakitud küüslauk ja värsked ürdid. Lao pooled praetud baklažaaniviilud ahjuvormi põhja, maitsesta soola ja pipraga ning kalla peale kuumutatud tomatipasta. Viiluta mozzarella juust ja puista samuti vormi vahele. Lao peale järgmine kiht baklažaaniviile, maitsesta soola ja pipraga (kui on väiksem vorm, võid panna ka kolm kihti baklažaane ja kaks kihti tomatipastat). Kalla peale rõõsk koor ning küpseta 200-kraadises ahjus umbes 20-30 minutit. Veidi enne välja võtmist puista vormi pealmisele kihile veel pecorino või parmesani juustu.

Toidublogijad homme Sadama turul

Sel laupäeval, 9. juulil, tulevad toidublogijad taas oma blogidest välja ning seavad end Sadama turul ritta, et pakkuda teile midagi maitsvat oma blogidest. Osalemas on 15 toidublogijat, kes astuvad üles ajavahemikus kell 12.00-15.00, täpsem ajakava ja info osalejate kohta Sadama turu leheküljel. Kõikide palakeste hinnaks on 1 €.

Kui eelmise samalaadse ürituse eel murdis mind seagripp, siis sel korral olen vaatamata palavusele ja ümmargusele kõhule kohal ning pakun tervislikke kaerahelbeküpsiseid. Turul näeme!

Valge šokolaadi ja maasikatega toorjuustukoogikesed

Alati pole suureks toorjuustukoogi küpsetamiseks põhjust ega ka piisavalt palju inimesi seda söömas. Ühel täiesti tavalisel päeval, kui tuli isu toorjuustukoogi järgi, tegin kooki väiksema koguse ning jaotasin selle suure vormi asemel väikestesse kuumakindlatesse portsjonvormidesse (ehk ramekin-vormidesse). Küpsetamata ja želatiiniga tarretatud toorjuustukoogid pole mu lemmikud, seega valmistan mina toorjuustukooke alati madalal temperatuuril vesivannil küpsetades.
Maasikahooajal läksid toorjuustukoogi sisse marjadena loomulikult maasikad ning lisaks ka valge šokolaad.

Põhi (6 väikest portsjonvormi):
100 g digestive küpsiseid
50 g võid

Täidis:
1 muna
50 g rafineerimata roosuhkrut
250 g mascarponet
75 g hapukoort
2 sl sidrunimahla
100 g valget šokolaadi
100 g maasikaid

Purusta küpsised ja sega sulatatud võiga. Jaota võiga segatud küpsisepuru võrdselt portsjonvormide põhja ja suru tihkeks. Täidise jaoks vahusta muna kergelt suhkruga; jätka vahustamist madalate pööretega ja lisa osade kaupa toasoe mascarpone, hapukoor ja sidrunimahl. Sulata vesivannil valge šokolaad (valge šokolaadi sulamiseks piisab 40-45 kraadist, kõrgematel temperatuuridel läheb šokolaad tükki mitte ei sula). Lisa sulatatud šokolaad eelnevale segule ning sega ühtlaseks. Kalla segu portsjonvormidesse ning puista sisse (võimalikult väikesed) maasikad.
Küpseta vorme vesivannil 150-kraadises ahjus ca 45-50 minutit. Jahuta ja serveeri külmalt.

Sidrunikook

Improviseerisin taas sidrunitega; piirangu seadis suhteliselt tühi külmkapp. Sidrunikook, mis mõttevälgatusest sündis, maitseb kindlasti neile, kel lemmikud just hapukad koogid. Oma maitselt ja ka tekstuurilt meenutab see sidrunikook väga Key Lime Pied. Koogi põhjaks võib kasutada alternatiivina ka digestive küpsiseid.

Põhi:
150 g nisujahu
50 g täistera nisujahu
100 g võid
2 sl rafineerimata roosuhkrut
75 g hapukoort
1 tl veiniäädikat
1 tl küpsetuspulbrit
näpuotsaga soola
veidi munavalget küpsenud põhja määrimiseks

Täidis:
4 vabaltpeetava kana munakollast
3 sl rafineerimata roosuhkrut
200 g kondenspiima
250 g hapukoort
2 sidrunit (120 ml mahla)
2 sidruni riivitud koor (vaid kollane osa)
1 tl vaniljesuhkrut

Lihtsaim viis põhja valmistada on panna kõik ained köögikombaini ning lasta tainasegajal moodustada ühtlane tainas. Käsitsi tainast tehes tuleb esmalt hakkida või, suhkur ja jahud ühtlaseks, seejärel segada hulka ülejäänud ained ning muljuda tainas käte vahel pehmeks tainapalliks. Hoia tainast vähemalt pool tundi külmkapis. Seejärel rulli tainas ümmarguseks ning tõsta see ettevaatlikult lahtikäiva koogivormi põhja ja äärtesse (sobib 24-26 cm läbimõõduga vormidesse).
Kuumuta ahi 200 kraadini, aseta koogipõhja peale küpsetuspaber ja raskuseks näiteks kuivatatud oad või herned (nii ei vaju koogi servad alla ja põhi jääb ühtlane) ning küpseta umbes 15-20 min. Alternatiivina (ja kiireima lahendusena) võib valmistada koogi põhja digestive küpsistest ja võist.
Koogipõhja küpsemise ajal valmista täidis. Selleks vahusta munakollased suhkruga, lisa madalatel pööretel mikserdades järgemööda kondenspiim, hapukoor, sidrunimahl ja -koor ning vaniljesuhkur. Võta koogipõhi ahjust, eemalda küpsetuspaberiga raskus (oad/herned) ning pintselda koogi põhi ja ääred munavalgega - siis ei muuda vedel täidis koogi põhja liiga märjaks. Kalla täidis koogile ning küpseta 180-kraadises ahjus umbes 20-25 minutit. Täidis ei tohi pruunistuda; peab kuumana jääma kergelt võdisev. Jahuta kook ja naudi (külmkapi)külmalt.

Sidrunivõie (Lemon curd)

Vanemad tõid mulle Kreekast Korfu saarelt enda korjatud sidruneid. Sidrunid olid nii värsked ja mahlased, et tekitasid tahtmise teha nendest midagi tugevalt sidrunimaitselist. Lemon curd ehk sidrunivõie meenus mulle kohe esimesena. Sidrunivõide sisse läheb nii sidruni mahl kui koor ning seega on soovitav kasutada taimekaitsevahenditeta kasvatatud sidruneid.

Fruit curd'i võib teha ka teistest (soovitavalt hapudest) viljadest (mina olen teinud nt astelpajust), kuid just lemon curd on üks levinumaid versioone sellest. Määre on väga tuntud ja levinud Inglismaal, kus seda kasutatakse saiamäärdena, samuti kasutatakse lemon curd'i kookides. Mina olen sidrunivõiet pannud beseerulli vahele ja Pavlova koogi peale - selle hapukas maitse harmoneerub ideaalselt magusa beseega.

Vaja läheb:
3 muna
150 g peeneteralist rafineerimata roosuhkrut
1-2 sidrunit (umbes 100 ml mahla + riivitud sidrunikoore kollane osa)
ca 60 g võid

Klopi kuumakindlas anumas munad suhkruga lahti ja lisa sidrunimahl ning tõsta anum vesivannile (keev vesi alumises potis ei tohi puutuda vastu potti, milles mune vahustada). Sega vesivannil pidevalt vedelat massi, kuni see muutub paksemaks ja helekollaseks, selleks kulub aega umbes 8-10 minutit. Munamassi temperatuur peaks tõusma 75 kraadini, just siis on jõudnud see piisavalt pakseneda. Mina kasutan kõikvõimalike tükki minemist kartvate munatoitude (brüleekreem, jäätisesegu, Hollandi kaste, sidrunivõie jne) puhul infrapunatermomeetri abi, mis mõõdab suvalise eseme/toidu vms täpse temperatuuri kõigest ühe sekundiga. Tegu on tegelikult Renee ehitustööriistaga, kuid seda on selle kiiruse tõttu väga mugav kasutada ka toidutermomeetrina, kuna temperatuuri saab mõõta ilma seda toidu sisse pistmata.
Kui munamass paksenenud, eemalda see kausiga kuumaveevanni kohalt ning sega sisse kuubikuteks lõigatud või ja peenelt riivitud sidrunikoor. Olen näinud retsepte, kus on võid ligi poole rohkem, kuid minu arust piisab ka sellest kogusest (suurema võikogusega taheneb sidrunivõie külmkapis kõvemaks).

Šokolaadiglasuuriga kihiline küpsis

Mu õde oli lõpetamas ülikooli. Päev enne magistritöö kaitsmist küpsetasin talle koogi, et järgmisel päeval suurt sündmust koos tähistada. Lõpetasin toorjuustukoogi küpsetamise kell 1.30 öösel ja hakkasin seda rõdule jahtuma panema. Vahetult enne, kui sain koogi rõdu põrandale asetatud, libises see aga mul käest ja lendas täpselt tagurpidi. Nüüd võite vaid arvata, mis jääb toorjuustukoogist järele, kui see kuumast ja poolvedelast peast teistpidi pöörata… Kirusin ja rookisin keset ööd rõdulaudade vahelt magusat löga. Lootsin vaid, et see halb enne polnud :)

Aga nii muuseas olin ma eelmisel õhtul valmis küpsetanud ka ühe teise magusa asja - klassikalise kihilise küpsise. Kihiline küpsis jäi mu teele poes ette, kuid selle E-ainetest kubisev koostis ei meeldinud mulle sugugi. Siis meenus, et ma olen seda korra juba küpsetanud (see oli päris mitme aasta eest ühel isadepäeval) ning üles otsida tuli vaid retsept. Retseptile sain jälile nami-namis ja kuigi need küpsised ei näe välisel vaatlusel mitte kõige kergemini järgitehtavad välja, pole nende küpsetamine ja kokkuladumine üldsegi keeruline. Vähendasin algse retsepti kogust ligi poole võrra, kuid küpsiste kogus tuli ikka märkimisväärne - aga õnneks säilivad need külmkapis päris mitu päeva.


Ümberkukkunud kook polnud siiski halb enne - õe lõputöö sai kaitstud ning küpsised maitsesid värskele magistrile hästi.

Vaja läheb:
200 g võid
200 g nisujahu (või toortatrajahu - erilist maitsevahe pole, aga tatrajahuga saab küpsetise gluteenivabaks)
200 g rafineerimata roosuhkrut (juba 150 g on tegelikult täiesti piisav kogus)
5 muna

Vahele ja peale:
ca 350 - 400 g hapukat pohlamoosi
150-200 g mõrušololaadi + 2 sl rõõska koort

Vahusta toasoe või pehmeks vahuks, mikserda madalate pööretega juurde nisujahu. Vahusta munad koos suhkruga kohevaks vahuks. Sega osade kaupa munamass jahu-või segule, kuni saad vedelapoolse ühtlase taina.

Tainas tuleb jagada viieks osaks. Mina kaalusin taina ära, jagasin massi viiega ning kallasin küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile võrdse suurusega portsjonid (umbes poolele ahjuplaadile mahub korraga üks kogus tainast). Aja spaatliga tainas ahjuplaadil laiali õhukeseks ühtlaseks kihiks ja küpseta 200-kraadises ahjus ca 8-9 min (tatrajahust taina puhul vaja küpsetmiseks paar lisaminutit). Jälgi, et tainaplaadi ääred poleks keskkohast madalamad, muidu kipub see äärest liialt pruunistuma.

Jahuta põhjad. Liida küpsisepõhjad pohlakeedisega (õhuke kiht iga plaadi vahele). Pealmiseks kihiks sulata vesivannil mõrušokolaad ning lisa paar supilusikatäit vahukoort, et hiljem oleks šokolaadi kergem lõigata. Määri sulanud šokolaadimass pealmisele kihile ühtlaselt laiali. Aseta valmis küpsiseplaat külmkappi ja lase seista üle öö, kuni kihid imenduvad. Lõika plaat umbes 1,5x3 cm tükkideks, et moodustuks kihilised šokolaadiglasuuriga küpsised.