
Sel aastal värvisime pruune kanamune, vahenditeks looduslikud materjalid nagu sibulakoored, tangud, riisiterad, kadakaoksad, pajuurvad ja kurgikoored. Vägesid juhatas Anee, kes oli sel nädalal lasteaias juba ühe munade värvimise läbi teinud ning pidas end õigustatult selle ala spetsialistiks.
Minu plaan oli valmistada midagi maitsvat kohupiimast ja siis meenus mulle üks kohupiimavorm, mida Renee mõned kuud tagasi omaalgatuslikult küpsetas ning sellega ka meie külalisi kostitas. Uurisin retsepti päritolu - pidi googeldades kohe esilehe algul tulema - lähemalt uurides selgus, et retsept on Toidutarest. Ma ise pole nõukogudeaja (magus)toitude suur austaja, ega kipu neid seetõttu ka valmistama, kuid kohupiimavormist on mul vaid head mälestused. Samuti oli meeles, et Renee tehtud kohupiimavorm oli päris maitsev. Seega võtsingi ette selle sama Toidutare (algselt Targu Talita) retsepti ning asusin kohupiimavormi valmistama.
Kohupiimavorm:
4 sl (80 g) võid
2 sl nisujahu
3 dl piima
400 g kohupiima (ricotta)
3 muna
1 dl rafineerimata roosuhkrut
1 tl vaniljesuhkrut
2 dl rosinaid
Sulata potis või, lisa pidevalt vispeldades nisujahu, kalla hulka piim, sega ühtlaseks ning lase nõrgal kuumusel paar minutit segul pakseneda. Jahuta segu veidi maha. Vahusta munakollased suhkruga, lisa vaniljesuhkur, kohupiim, rosinad ja soe piimakaste. Vahusta munavalged ning vala need ettevaatlikult segades tainasse. Kuumuta ahi 185-kraadini, määri koogivorm võiga, puista üle mannaga ning kalla tainas vormi. Küpseta kohupiimavormi 30-35 minutit.
Ma poleks arvanud, et kohupiimavormi tegemine nii ajamahukas on - kolm erinevat nõud, kus taina koostisosi vahustada-segada ning lõpuks kogu segaduse likvideerimine. Kohupiimavorm jäi mõnusalt kohev ning maitses enim just leigena; mina vähendaksin retseptis veidi suhkru kogust.
Me katsetasime täna Toilas munade värvimiseks mate teed, puistasin seda sibulakoorte vahele, ilusa rohelise värvi jättis. Musta tee lehti panime ka, aga nende puhul aru ei saanud, et oleks midagi muutnud. Lisaks olid puulehed ja tatar. Aga kuna juba kombeks, et alati peab midagi maha ununema, siis teel Tallinnasse, tuli mul meelde, et pühademunad jäid maha.
VastaKustutaAhjaa, mis jälje kadakaoksad jätsid?
VastaKustutaKaisa, kadakaokstest (lõikasin need ca 1-2 cm pikkuseks) jäid okastest sakilised jäljed, mõned kergelt rohekad.
VastaKustutaJärgmiseks aastaks veel häid ideid- võib värviks lisada ka hibiskust ja näit. mustikaid.
VastaKustutaJärgmiseks aastaks munade värvimiseks veel häid ideid- sibulakoorte vahele panna näit. hibiskust või siis külmutatud mustikaid või arooniaid.
VastaKustuta