Vahel võib häid ideid saada täiesti ootamatutest kohtadest - see salat on inspireeritud ühest Starbucks'i salatist, mida Floridas olles hommikusöögiks sõin. Salatipõhi on omalooming, lisandiks kanaliha, kinoa ja tšillikaste – väga mõnus kooslus.
Kasutan kinoad juba aastaid toitudes üsna sageli, kuid mulle tundub, et olen kinoast oma blogis teenimatult vähe kirjutanud. Mitmeid kinoa retsepte on ilmunud mu mõlemas kokaraamatus, ka viimases lastetoitude raamatus on kinoa retsepte nii allergikute kui väikelaste peatükis. Kinoa on olnud allergiaperioodil tänuväärne vili, mida gluteenisisaldavate teraviljade asemel toitudes kasutada. Kinoad keedan lastele ka lihtsalt hommikupudruks, mida nad võiga söövad.
Kinoast kirjutades meenub mulle aga üks artikkel The Guardian’is, kus tuuakse välja liigse kinoa tarbimise ohud (siin on ka eestikeelne edasiarendus samast teemast). Ei, mitte kinoa ei mõju tervisele halvasti – vastupidi - see, et kinoa on nii tervislik, on tekitanud liigsuure nõudluse. Algselt oli kinoa Lõuna-Ameerika Andides elavate rahvaste põhiline toiduaine – nii, nagu Aasias riis. Sel sajandil on aga kinoa populaarsus tänu erinevate dieetide levikule ja kindlasti ka toidumeedia (sh toidublogid) mõjule kordades kasvanud ning kinoa on leidnud tee maailmaturule. Loomulikult on suurenenud nõudluse tõttu kasvanud ka kinoa hind ning väidetavalt on see nüüd nii kõrge, et kohalikud vaesemad boliivlased ja peruulased ei saa seda endale enam lubada, olles sunnitud sööma imporditud rämpstoitu. See arvamuslugu tahab taotluslikult tekitada süümepiinu neis, kes kinoad söövad – nagu võtaksid nad kausi kinoad vaese lõunaameeriklase eest ning sööksid seda ise. Siiski pole selline lähenemine minu arvates objektiivne. Kinoa “üleilmastumisest” on võitnud ka kohalikud lõunaameeriklased. Suured rahad liiguvad sealses väga kontrastses varanduslikus kihistumises siiski väheste käes, kuid ilmselgelt on suurenenud kinoa nõudlusega kõvasti suurenenud ka kinoa kasvatus sealsetes piirkondades ning andnud tööd ja “leiba” väga paljudele sealsetele inimestele ehk teisisõnu päästnud nad vaesusriskist. Üks aspekt on veel võimalikud keskkonnamõjud, aga keskkonnaohte tekitab igasugune inimeste vajadus toidu järele (kinoa pole siin erand), olles sellega üks suurimaid ohte meie planeedile (huvi korral loe sel teemal maikuu National Geographic’ut).
Sellistes küsimustes polegi ühtset tõde – igaüks saab oma arvamuse ja suhtumise ise kujundada. Kinoa teema võib laiemalt üle kanda ka mahetoidu teemale. Kõik, kes mu blogi loevad, teavad, et eelistan võimaluse korral alati mahetoitu. Kui poes on valida sama toorainet mittemahedana või mahedana, valin ma alati maheda. Mahetooraine (või mahetoode) on sageli isegi mitu korda kallim kui samalaadne tavatoode, kuid mahetootjad on need, kelle toodangut ma põhimõtteliselt ostan ning seeläbi nende tööd tunnustan. See, et juba kolmandat aastat kasvatan enda pere tarbeks ka ise maheköögivilju ja näen, kui keeruline see olla võib, lisab aina enam mahetootjate vastu austust ja tunnustust. Kuigi üksikisiku tervise tasandil on mahe parim valik, on laiemas plaanis mahekasvatus oluliselt suurema küsimärgi all. Jah, see on kitsas plaanis ka keskkonnasõbralik, aga kindlasti pole mahekasvatus globaalses perspektiivis parim valik – sel juhul sureks lihtsalt suur osa maailma rahvastikust välja (kallis hind, madal tootlikkus). Neid tahke kokku pannes olen aru saanud, et olen enese(pere)keskne öko. Kõlagu see kui halvasti, aga suurt pilti vaadates on see objektiivne definitsioon.
Lõpetuseks üks patune salat mahetoorainest ja kinoast. Kinoad ostan alati ökopoodidest, kus see on loomulikult mahesertifitseeritud.
Vaja läheb (1-2-le):
0,5 dl kinoad (kuivainena)
100 g kana rinnaliha (fileed)
peotäis karulauku või muud salatirohelist
4-5 redist
8-10 kirsstomatit
1 avokaado
oliiviõli
tšillikastet
meresoola
värskelt jahvatatud musta pipart
Keeda kinoad madalal kuumusel umbes 10-12 minutit (lisa keeduvette ka soola), et see ei keeks pehmeks, vaid jääks hamba all tekstuurilt selgelt tuntav. Kollase kinoa asemel võid kasutada ka punast kinoad, see on tekstuurilt veidi tugevam ja vajab veidi pikemat keemisaega. Lõika kanaliha viiludeks ning prae see pannil küpseks; maitsesta soola ja pipraga.
Salatiks pane kaussi karulauku või mõnda muud salatirohelist, lõika mõned redised, avokaado ja kirsstomatid. Laota salatile ka küpsetatud ja mahajahtunud kanatükid, puista keedetud ning samuti jahtunud kinoa (kiirkorras jahutamiseks võib vastkeedetud kinoa ka külma vee all sõelal loputada). Maitsesta salat soola ja pipraga ning nirista peale oliiviõli ja veidi tšillikastet.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar