Mangojäätis röstitud mangotükkidega

Käisin kesklinnas Piprapoes eesmärgiga leida sealt mõni põnev hiinapärane maitseainesegu supi jaoks. Hiina köök on minu jaoks müstika, ma ei tunne neid maitseaineid, mida nad kasutavad ning ise algkomponentidest seega midagi kokku panna ei oska. Mulle muidu väga maitseb hiina köök, kuigi selle juures on alati kahtlus, et veidi roiskuma kippuvat toitu tapetakse tugevate maitsetega ning maitsetugevdajana kasutatakse naatriumglutamaati, mis on üks kahjulikematest E-ainetest ning mida ma põhimõtteliselt väldin. Soovitud maitseainesegu ma siiski ei leidnud, õigemini ühte mulle sealt soovitati, aga koostisosade hulgas oli loomulikult ka naatriumglutamaat. Siinkohal kadus mul taas hiina toidu isu ära ning ostsin sealt poest hoopis ühe E-ainete vaba mangopüree, millest mõtlesin jäätise valmistada.
Etteruttavalt olgu öeldud, et selle jäätise valmistasin olude sunnil käsitsi, ilma jäätisemasinat kasutamata - nii, et kes muidu sõna "jäätisemasin" lugedes ära kohkuvad ning edasi ei loe, siis sel korral on see puhta kätetööna valminud jäätis, millega saab hea tahtmise korral igaüks kodus hakkama.


Vaja läheb:
200 g kondenspiima
400 ml vahukoort
300 g mangopüreed
1,5 tl vaniljesuhkrut
1 mango


Jäätisepõhja tegin harjumuspärase ning toimiva retsepti järgi, aimamata sel hetkel, et mul tuleb see jäätis lõpuni ise valmistada. Panin potti kondenspiima ning kuumutasin veidi, valasin hulka vahukoore (väherasvasemat koort ega piima ei lisanud, kuna mangopüree sisaldab piisavalt palju vett) ning segasin pidevalt, kuumutasin segu veel veidi, kuid keema ei lasknud; võtsin segu pliidilt ära ning lisasin vaniljesuhkru. Sel hetkel mõtlesin, et külma mangopüreed ei tasuks vist panna kuuma kooresegu hulka ning tegin ühe tõenäoliselt kilplase teo - valasin kooresegu potist välja, panin potti mangopüree ning lasin selle pliidil soojaks, siis valasin mangopüree hulka tagasi kuumutatud kooresegu ning segasin massi ühtlaseks. Limpsasin keelega, oi, kui maitsev tundus! Jätsin jäätisesegu jahtuma.
Ostsin poest igaks juhuks ka ühe värske mango, kuigi need Eestis pole mitte kunagi maitsvad. Seega mõtlesingi mango ära röstida ning siis jäätisesse lisada. Selleks kuumutasin ahju 250 kraadini ning panin mangopoolikud (kivi võtsin välja) koor ülespoole küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning röstisin neid umbes 20-25 min. Mangodega on mul oma lugu - sattusin kunagi Egiptuses küpsetest mangodest ning sealsest mangomahlast nii vaimustusse, et jõin nädala jooksul kümneid liitreid mangomahla ning sõin ohtralt värskeid mangosid, vaatamata sellele jäid mangod mu lemmikuks ning üritasin korduvalt Eestist mangot või mangomahla osta, kuid siinne mango ja sellest tehtud mahl oli ja on ikka hoopis midagi teist.
Kui jäätisesegu oli maha jahtunud, kallasin selle jäätisemasina nõusse ning keerasin nuppu, kuid jäätisemasin vaid urises ning ringi käima ei hakanud. Mõtlesin, et äkki sai segu liiga palju ning masin ei jaksa ringi ajada; valasin pool segu välja - kuid masin ikka urises ning keerlema ei hakanud. Valasin siis kogu jäätisesegu jäätisemasina anumast välja, pesin anuma puhtaks ning proovisin tühjalt tööle panna - ikka sama jama. Ootasin Reneed koju, kes mu probleemile lahenduse leiaks. Renee võttis kohe masina juppideks ning nägi, et mootoririhm oli maha tulnud ning üks vidin oli kratsinud ühte teist vidinat, nii, et sellesse oli tekkinud süvend, lisaks oli üks jupp veel läbikulumisäärel. Nuuks, aga mangojäätis… Nuiasin veel Reneed, et ta masina ikka tööle paneks, kuid saades selgituse, et kui täna see tööle panna, ei saa seda masinat tulevikus üldse enam kasutada, pidin olukorraga leppima ning lugesin kiiruga läbi, kuidas mu hea sõber Liisu oma üldsegi mittetoidublogis kirjeldab piparmündijäätise käsitsivalmistamist. Pealegi olin ma Liisule lubanud, et ma teen ka ükskord jäätise käsitsi - tundub, et mulle oli vajalik selline olukord; jäätisemasina olemasolul ikka ei kipu ise segama, kui masin seda sinu eest ja pealegi veel nii hästi, teeb. Selgus, et jäätisemass tuli sügavkülma pista ning iga poole tunni tagant segamas käia - mida kauem, seda parem.
Segasin siis nii kaua, kui juba öö tuli. Vahetult enne magamaminemist lisasin jäätisemassile pisikesed tükid röstitud mangost ning jätsin jäätise ööseks sügavkülma tahenema. Hommikul kontrollisin üle - oli korralikult jäätunud. Hommikusöögiks ma siiski jäätist ei söö ning jätsin selle kappi magusaisu ootama. Et jäätist karbist kätte saada, pidin laskma sellel toasoojuses 10-15 min sulada, siis sai jäätisekulbiga ka pallikesi vormida. Mangojäätis vastas mu ootustele - oli ikka päris mõnusalt mangone (veel mangosem, kui vedelat jäätisemassi maitstes) ja armsalt kollase värvusega, ka mangotükid sobisid jäätise sisse just nii nagu lootsin. Kartsin, et jäätise konsistents kannatab veidi, kuna käsitsi segades ei saa äkki nii kreemjat jäätist, kuid natuke sulada lastes oli jäätis mõnusalt kreemjas. Tõin jooksmas käies Kakumäe rannametsast metsvaarikaid ka jäätise kõrvale ning nurrusin päiksepaistel oma uut käsitööd limpsides. Nüüd lobisesin oma hea metsvaarikakoha välja, omi marjakohti hoitakse tavaliselt kiivalt saladuses; ärge siis palun tühjaks tehke, mul siin hea lähedal käia neid vajadusel toomas :)